Häälikuühendi õigekiri

7. klass > Eesti keel > Õppeaasta

Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata:

kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kiskuma, lonksu, värske, mõtlik, linlane, jõmlus, monarh,revanš, borš;

poeg, laul, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa).

Erand

l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut:

valss, avanss, ekstrasenss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss;

aga värske, varsti.

Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s.

 

See reegel ei kehti kui

  1.  liitsõna (plekkpurk, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp)
  2.  liide algab sama kaashäälikuga, millega lõpeb sõnatüvi (keskkond, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid
  3.  -gi, -ki on sõna lõpus (kasski)
  4. nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud

TEST:

Häälikuühendi õigekiri. Test nr1

Häälikuühendi õigekiri. Test nr2

Häälikuühendi õigekiri. Test nr3

Allikas1:Häälikuühendid

Allikas2:Üksikhääliku ja Häälikuühendi Õigekiri