Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Iga käändsõnavorm väljendab alati nii käände- kui arvukategooria mingit liiget (ehkki kummagi kategooria liikmetel on tavaliselt erinev vormitunnus), nt siilil väljendab alalütlevat käänet ja ainsust, siilidest väljendab seestütlevat käänet ja mitmust.
Loe lisaks: Käändsõna
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet:
Lisaks loetletuile on eesti keeles vähestest sõnadest võimalik moodustada ka viisiütlevat käänet ehk instruktiivi, nt palja jalu ~ paljajalu, lehvivi hõlmu. Niisuguseid vorme ei saa tänapäeva keeles siiski täisväärtuslikeks käändevormideks pidada, kuna neid saab moodustada ainult vähestest sõnadest.
Allikas: Kääne
Loe lisaks: MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
