KAROLINGIDE IMPEERIUMI LAGUNEMINE

7. klass > Ajalugu > Keskaeg

Mõisted:

normannid – viikingid

saratseenid – moslemite või araablaste nimetus keskaegses Euroopas

lunaraha – vabaks ostmiseks makstav summa

814.aastal suri Karl Suur ja jättis oma pojale Ludwig Vagale valitsemiseks hiigelsuured valdused. Juba Ludwigi eluajal alustasid tema lapsed võitlust Frangi riigi jagamise pärast. 13 aastat kestnud sõja järel saavutati kokkulepe ja 843. aastal Werdunis sõlmitud lepinguga jagati riik kolmeks: Lääne-Frangiriigiks, Ida-Frangiriigiks ja Keskriigiks, kuhu jäid tähtsaimad keskused Aachen ja Rooma.

karolingide lagunemine

Keskriigi valitsejad kandsid keisritiitlit, kuid mitte sellele kohast võimu. Peagi läksid keisri pojad taas tülli. Võitjateks tulid Lääne-Frangi kuningas Karl Paljaspea ja Ida- Frangi kuningas Ludwig Sakslane ning 870. aastal jagasid nad omavahel Merseni lepinguga keskriigi alad.

Frangi riik läbi ajaloo

Ajapikku võõrandusid Frangi riigid teineteisest üha enam. Läbikäimist raskendas keelebarjäär: läänes kõneldi ladina keelest välja kasvanud vanaprantsuse keelt, Ida- Frangi riigis aga germaani keelte põhjal tekkinud vanasaksa keelt.

Viikingid, saratseenid ja ungarlased. Kui Karl Suure järeltulijad maid jagasid vapustasid Frangi riiki sissetungijad kõigist ilmakaartest. Lääne- Euroopas ei leidunud paika, mis oleks rünnakutest puutumata jäänud. Põhjast ründasid viikingid e normannid (põhjamaa mehed). 8. saj. lõpust alates olid nad külvanud hävingut ja kaost Briti saartel, 9.saj. keskel jõudsid nende retked Karolingide riigi aladele. Nad ilmusid kergetel madalapõhjalistel purjelaevadel, millega sai ka jõgedel liigelda. Viikingid ründasid rikkaid kloostreid ja linnu riisumise eesmärgil. Ohvrid võisid oma elu päästa vaid hiiglasliku lunaraha maksmisega. Näiteks peale 1. Pariisi rünnakut 885. aastal ei nõustunud nad lahkuma enne, kui kuningas neile 7000 naela hõbedat andis, lunaraha maksmine ei takistanud neid järgmisel aastal tagasi tulemast.

KAART: Viikingite rüüsteretked

Vikingite retked

Frangi riigi lõunaosa sai Põhja-Aafrikast ja Hispaaniast tulnud moslemite e saratseenide rünnakute sihtmärgiks. Esialgu korraldasid saratseeni piraadid kiireid röövretki Itaaliasse ja Gallia lõunarannikule. Saratseenid müüsid vangid orjadeks. 9. sajandi lõpust hakkasid Ida-Frangi riiki ja Põhja-Itaaliat järjekindlalt terroriseerima idapoolsetest steppidest Euroopasse tunginud rändrahvas ungarlased e madjarid. 955. aastal said nad Saksa kuningalt lüüa ja jäid paikseks tänapäeva Ungaris.

Karolingide kuningriigid ei suutnud vastupanu osutada viikingite, saratseenide ja ungarlaste ootamatutele kallaletungidele. Kuna kuningal puudus kindel residents, võis ohust teada saamine ja väe kogumine võtta nädalaid. Seega kui kuninga vägi sündmuskohale jõudis, olid sissetungijad juba lahkunud. Inimesed hakkasid üha enam koonduma piiskoppide ja aadlike ümber, kellel oli treenitud sõjasalgad, kellelt ohu korral abi ja kaitset loota. Vastutasuks nõudsid kaitse osutajad teenimist ja toetust. Selle tulemusel muutusid ilmalikud ja vaimulikud suurnikud aina enam uuteks isandateks, Euroopa killustus väikesteks territooriumiteks ja riik kaotas tähtsuse.

Kaart Frangi riik peale 888. aastat

Franki impeerium

Ida – Frangi riigist saab Saksa – Rooma keisririik

911. aastani olid Ida-Frangi riigi troonil Karolingide soost kuningad. Tegelik võim oli läinud hertsogite kätte. Kui viimane Karl Suure järeltulija suri, valisid hertsogid endi hulgast uue kuninga, kes hakkas valitsema teiste hertsogitega nagu võrdne võrdsete hulgas. Uue kuninga ülesanne oli kõrvaldada ungarlaste rünnakute oht. Edukalt lõppenud võitluse käigus tõusis esile Ottoonide dünastia, mille tähtsaimal valitsejal Otto I-l õnnestus hertsogid kuningavõimule allutada, oma võimu Itaaliasse laiendada 962. aastal paavstilt keisrikroon vastu võtta. Rooma keisririik oli taastatud. Saksamaast sai mitmeks sajandiks Euroopa tugevaim poliitiline jõud ja Karl Suure impeeriumi pärija.

Keiser Otto I: Lechfeldi lahing

youtube_video

Lääne-Frangi riigis kaotasid Karolingidest kuningad oma võimu, siinsed maaalad olid enam killustunud ning läinud aadlike kätte ja kuningas võis end peremehena tunda väikesel maaribal Pariisi ümbruses. Kohalik võim kuulus aadlisuguvõsadele. Territooriumite kaitseks ehitasid nad linnuseid ja talupoegadelt saadud andamist pidasid ülal suuri sõjasalku. Nad ei allunud kuningale ja tahtsid naabrite arvel oma võimu ja riikust aina suurendada. Aadlike vahel toimusid lakkamatud sõjad. 987.aastal valisid aadlikud uueks kuningaks Pariisi krahvisoost Hugues Capeti (kapee), kellest sai alguse uus Kapetingide dünastia. Ettevaatliku ja kavala poliitikaga õnnestus sel liinil järgnevate sajandite jooksul kuningavõim taastada ja panna alus tugeva keskvõimuga Prantsuse  kuningriigile.

Prantsuse monarhid 428-1328

youtube_video