Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad sümboleid – žeste, häälitsusi, sõnu – mõtete ja tähenduste edasi andmiseks.
Lisaks loomulikele ja tehislikele inimkeeltele räägitakse ka loomade märgisüsteemidest ning matemaatikas, loogikas ja informaatikas tuntud formaalsetest keeltest. Viimaste hulka kuuluvad näiteks programmeerimiskeeled.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime värve!
Õpime tähti. I-täht
Õpime tähti. Ä-täht.
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Õpime tähti. S-täht
Õpime tähti. L-täht
Täis- ja kaashäälikuühend
Õpime tähti. T-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
Minu keel, minu maailm. Mina ja teised
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Õpime tähti. P-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpime tähti. N-täht
Õpime tähti. B-täht
Keelt võib defineerida kui kognitiivset võimet õppida ja kasutada keerukaid märgisüsteeme, reegleid, mis sellises märgisüsteemis kehtivad, või nende reeglite väljendusvõimaluste hulka kõnes.
Kõik keeled tuginevad keelemärkide ja tähenduste ühendamisel semioosile ehk märgiprotsessile ja samuti sotsiaalsetele kokkulepetele ja õppimisele.
Loomulike keelte esmaseks väljendusvormiks on kõne (või viipekeelte puhul viiplemine), kuid iga keelt saab kodeerida teisesesse väljendusvahendisse: auditoorsesse, visuaalsesse või taktiilsesse, näiteks visuaalsesse kirja, vilekoodi või Braille kirja. See on võimalik, kuna inimkeel on nendest väljendusviisidest sõltumatu.
Inimkeele omadusteks on produktiivsus, rekursiivsus ja võimalus käsitleda asju, mida ei ole olemas või mis ei ole parasjagu keelekasutaja jaoks füüsiliselt kohal.
Allikas: Keel
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
