KOONUS
Koonus on keha, mille moodustab ühe oma kaateti ümber pöörlev täisnurkne kolmnurk.
Kaatet BC, mille ümber pöörleb koonust moodustav täisnurkne kolmnurk, on koonuse teljeks.
Kolmnurga hüpotenuus AB on koonuse moodustajaks. Koonuse moodustajat tähistatakse tavaliselt tähega m.
Pöörleva kolmnurga teine kaatet AC moodustab ringi, mida nimetatakse koonuse põhjaks. Lõiku AC, mis on koonuse põhja raadius, tähistatakse ka tähega r.
Kolmnurga hüpotenuus moodustab pöörlemisel koonuse külgpinna.
Punkti B nimetatakse koonuse tipuks ning tipu kaugust koonuse põhjast (lõiku BC) koonuse kõrguseks ning tähistatakse tavaliselt tähega h.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Lahutamine 20 piires
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Peastarvutamine I kooliastmele
Kell ja kellaaeg
Tasandilised kujundid
Kirjalik lahutamine
Numbrilised seosed
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
xy-koordinaatsüsteem
Peastarvutamine eelkoolile
Funktsioonide graafikud
Liitmine 20 piires
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ruutvõrrand
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Koonuse täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahu pindala Sp summa:
\({S_{t}}={S_{k}}+{S_{p}}\)
Koonuse külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja külgtahu kõrguse poole korrutisega:
\({S_{k}=\pi r m}\)
Koonuse ruumala on võrdne kolmandikuga selle põhja pindala Sp ja koonuse kõrguse H korrutisega:
Koonuse põhjaks on ring – järelikult põhja ümbermõõt ning põhja pindalad on ringi ümbermõõt ja pindala.
Koonus