NATURAALARVUDE KLASSID
Arvude kümnendsüsteemis moodustavad iga madalama järgu kümme ühikut kõrgema järgu ühiku.
Näiteks:10 ühelist=1 kümneline;
| 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |
10 kümnelist= 1 sajaline
| 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 |
Seega koosnevad arvud järkudest: üheslised, kümnelised, sajalised jne.
Järguühikuteks nimetatakse arve 1, 10, 100, 1000 jne. Ning järkarvudeks nimetatakse arve 5, 20, 300, 6000 jne.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine 10 piires
Liitmine 20 piires
8. klassi matemaatika teooriavideod
Protsendid põhikooli matemaatikas
Kirjalik lahutamine
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Protsendi rakendused igapäevaelus
Kirjalik liitmine
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Ruumilised kujundid
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
xy-koordinaatsüsteem
Tasandilised kujundid
Peastarvutamine eelkoolile
Geomeetria
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Ratsionaalavaldised
Funktsioonid ja nende graafikud
Suuremate naturaalarvude puhul ühendatakse arvu järgud alates paremalt kolmekaupa rümadesse, mida nimetatakse klassideks.
Näide suurte naturaalarvude lugemise kohta:
Arvu 542 794 202 538 loeme järgmiselt:
Viissada nelikümmend kaks miljardit seitsesada üheksakümmend neli miljonit kakssada kaks tuhat viissada kolmkümmend kaheksa.
TEST:
Naturaalarvud. Leia igale küsimusele kõige täpsem vastus
Harjutus. Arvu järgud.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!


