NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest an nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist an ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
N: 21 = 2; 10,121 = 10,21; (-3)1 = -3.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruumilised kujundid
Algebralised murrud
Ruutvõrrand
Numbrilised seosed
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Tasandilised kujundid
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Liitmine 20 piires
Kirjalik lahutamine
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Ratsionaalavaldised
Lahutamine 20 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Kirjalik liitmine
Peastarvutamine I kooliastmele
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Hariliku murru kordamine
Funktsioonid ja nende graafikud
Funktsioonide graafikud
Kell ja kellaaeg
20 = 1; (-1,111)0 = 1.
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised (-3)4 ja -34 ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta:
Astenda: