NIMISÕNAD

3. klass > Eesti keel > 2. poolaasta

Nimisõna  tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis?

Tüüpiliste nimisõnade kõrval on ka tähenduslikult teiseseid nimi­sõnu, mis väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu).

Tähenduse alusel eristatakse mitmeid vastandlikke nimisõnade lii­ke. Tähistatava üldisuse või individuaalsuse järgi jagunevad nimi­sõnad üld– ja pärisnimedeks.

Üldnimed märgivad liiki, nt

  • linn,
  • maa,
  • tüdruk,
  • ajakiri,
  • koer.

Pärisnimed märgivad üht individuaalset asja, nt

  • Tartu,
  • Prantsusmaa,
  • Mari,
  • Keel ja Kirjandus,
  • Pontu.

Nimisõnu jagatakse ka loendatavateks ja loendamatuteks.

Loen­datavad on nimisõnad, mis märgivad asju vm, mida põhimõtteliselt saab loendada, nt

  • pliiats,
  • täht,
  • jalg,
  • meeter.

Loendamatud nimisõnad mär­givad nähtusi vm, mis põhimõtteliselt pole loendatavad, nagu

  • vesi,
  • õhk,
  • inimkond,
  • kurjus,
  • olevik,
  • ilu.

Nimisõnad võivad täita ka teistele sõnaliikidele iseloomulikke süntak­tilisi funktsioone:

  • esineda määrsõna kombel määrusena, nt Tüdrukud kuulasid laupäeval muusikat (nagu Tüdrukud kuulasid eile muusikat),
  • omadussõna kombel täiendina, nt poisi raamat(nagu hea raamat),
  • ning öeldistäitena, nt Joosep on üliõpilane (nagu Joosep on imelik).

Allikas: Nimisõnad

TESTID:

Vali sõnad, mis on nimisõnad

Nimisõna. Kas sõna ON nimisõna või EI OLE nimisõna?