PIKKUSÜHIKUD JA NENDE TEISENDAMINE
Mõõtmiseks nimetatakse mõne füüsikalise suuruse võrdlemist mõõtühikuga. Pikkuse mõõtmiseks kasutatakse näiteks mõõtejoonlauda ehk lihtsalt joonlauda. Kuna pikkused võivad ulatuda väga suurte väärtusteni, siis ei saa alati joonlauda kasutada ning mõnikord arvutatakse pikkusi hoopis mingite juba teadaolevate väärtuste kaudu. Samuti saab erinevate objektide pikkusi väljendada erinevate pikkusühikute kaudu. Väiksemate esemete pikkust on otstarbekas esitada kas siis milli-, senti-, või detsimeetrites. Näiteks, kui mobiiltelefoni ekraan on 4 cm pikk, siis ei ole otstarbekas esitada seda kilomeetrites. Kui aga näiteks teepikkus kodust kinoni on 7 km, siis ei ole mõttekas seda esitada ei sentimeetrites ega ka millimeetrites.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine 10 piires
Ruutvõrrand
Hariliku murru kordamine
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Algebralised murrud
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Väike protsendiamps
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Geomeetria
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
xy-koordinaatsüsteem
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Protsendid põhikooli matemaatikas
Ratsionaalavaldised
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Lahutamine 20 piires
Kirjalik lahutamine
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Näide: Leiame mitu kilomeetrit on 4 cm. Kuna 1 m = 100 cm = 0,001 km, siis on 1 cm 100 korda väiksem ehk siis tuleb komast paremale lisada veel kaks nulli: 1cm = 0,00001. Seega 4 cm = 0,00004 km.
MÄNGUD:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!