Majanduse aluseks oli viljakasvatus. Lääne-Euroopas oli manufaktuuride arenemise tõttu suur nõudlus vilja järgi ning selle eest maksti hästi. Rehehoonetes suitsu käes kuivanud rukkis oli väga kvaliteetne ja seetõttu maksti selle eest hästi. 16.saj. algul hakkas vilja hind eriti kiiresti kasvama suurenenud nõudluse tõttu. Maaharimises kasutati uusi moodsamaid võtteid ning arenes sisekaubandus. Suur roll oli eestlastel, kes võisid oma kaupu turul või laatadel müüa. Mere- ja maismaateedele lisaks oli oluliseks kaubanduslikuks liiklussooneks jõelaevatee Peipsi järvest Pärnu laheni.