SILINDER
Silinder on keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik.
Ristküliku külge AB, mille ümber pöörleb silindrit moodustav ristkülik, nimetatakse silindri teljeks.
Silindri telje vastas asetsev ristküliku külg CD on silindri moodustaja, silindri moodustaja on ka silindrile kõrguseks, kõrgust tähistame tähega h ja ristküliku kaks ülejäänud külge on silindri raadiusteks, raadiuseid tähistame tavaliselt tähega r.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Algebralised murrud
Numbrilised seosed
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Tasandilised kujundid
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Kirjalik liitmine
Protsendi rakendused igapäevaelus
Peastarvutamine eelkoolile
Liitmine 20 piires
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Funktsioonid ja nende graafikud
Kirjeldav statistika
Peastarvutamine I kooliastmele
Protsendid põhikooli matemaatikas
Kirjalik lahutamine
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Silindri täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahkude pindalade Sp summa
Silindri külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja silindri kõrguse h korrutisega.
Silindri ruumala
Silindri ruumala on võrdne selle põhja pindala Sp ja silindri kõrguse h korrutisega:
Silindri põhjadeks on ringid – järelikult põhja ümbermõõt ning põhja pindalad on ringi ümbermõõt ja pindala.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
