SILINDER
Silinder on keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik.
Ristküliku külge AB, mille ümber pöörleb silindrit moodustav ristkülik, nimetatakse silindri teljeks.
Silindri telje vastas asetsev ristküliku külg CD on silindri moodustaja, silindri moodustaja on ka silindrile kõrguseks, kõrgust tähistame tähega h ja ristküliku kaks ülejäänud külge on silindri raadiusteks, raadiuseid tähistame tavaliselt tähega r.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tasandilised kujundid
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Geomeetria
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Algebralised murrud
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Protsendid põhikooli matemaatikas
xy-koordinaatsüsteem
Funktsioonid ja nende graafikud
Väike algebraamps
Ratsionaalavaldised
Funktsioonide graafikud
Kirjeldav statistika
Peastarvutamine I kooliastmele
Ruutvõrrand
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Kirjalik liitmine
Kirjalik lahutamine
Silindri täispindala St on külgpindala Sk ja põhitahkude pindalade Sp summa
Silindri külgpindala võrdub põhja ümbermõõdu ja silindri kõrguse h korrutisega.
Silindri ruumala
Silindri ruumala on võrdne selle põhja pindala Sp ja silindri kõrguse h korrutisega:
Silindri põhjadeks on ringid – järelikult põhja ümbermõõt ning põhja pindalad on ringi ümbermõõt ja pindala.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
