Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel).
Tegusõna pöördelistel vormidel on:
kolm pööret –
- ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja
- pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad)
kaks aega –
- olevik (loen, loetakse);
- minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud).
neli kõneviisi –
- kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud),
- tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks),
- käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu),
- kaudne (lugevat, olevat lugenud)
kaks tegumoodi –
- isikuline (ma loen, ma olin lugenud, ta lugegu, lugegem),
- umbisikuline (loeti, loetavat, loetagu)
kaks kõnet (kõneliiki) –
- jaatav (ma loen, nad lugesid, loetagu),
- eitav (ma ei loe, ta ärgu lugegu, ärgu loetagu)
Tegusõna käändelised vormid väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu.
Käändelisse vormi kuuluvad:
- ma– ja da-tegevusnimi (infinitiivid),
- v- ja tav-kesksõna (oleviku kesksõnad),
- nud– ja tud-kesksõna (mineviku kesksõnad) – lugema, lugeda, lugev, loetav, lugenud, loetud.
Allikas: Eesti keele grammatika
