Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel).

Tegusõna pöördelistel vormidel on:

kolm pööret –

• ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja
• pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad)

kaks aega –

• olevik (loen, loetakse);
• minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud).

neli kõneviisi –

• kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud),
• tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks),
• käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu),
• kaudne (lugevat, olevat lugenud)

kaks tegumoodi –

• isikuline (ma loen, ma olin lugenud, ta lugegu, lugegem),
• umbisikuline (loeti, loetavat, loetagu)

kaks kõnet (kõneliiki) –

• jaatav (ma loen, nad lugesid, loetagu),
• eitav (ma ei loe, ta ärgu lugegu, ärgu loetagu)

Tegusõna käändelised vormid väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu.

Käändelisse vormi kuuluvad:

• ma– ja da-tegevusnimi (infinitiivid),
• v- ja tav-kesksõna (oleviku kesksõnad),
• nud– ja tud-kesksõna (mineviku kesksõnad) – lugema, lugeda, lugev, loetav, lugenud, loetud.

Allikas: Eesti keele grammatika