Eesti keele kõnekujundid. Vali millist kõnekujundit kirjeldatakse
Ilma vormitunnuseta võrdlus, kusjuures kahte mõistet või nähtust võrreldakse mitteloogiliste seoste alusel, et tekiks uus kujutlus, nt päike – sinitaeva silm.
Ümbernimetus, kus üks sõna asendatakse teisega sugulasseoste või sarnasuse alusel, nt kätt alla panema.
Võte, kus elutule asjale omistatakse inimlikud omadused ja käitumine, nt taevas nutab murepisaraid.
Stiilikujund, kus ühendatakse pealtnäha ühendamatud mõisted, nt hirmus ilus, magus valu, elav laip.
Ilustav või ümberütlev väljend ebasündsa või ebameeldiva asemel, nt Kivi kotti!
Kaunistav või kirjeldav täiendsõna, mis väljendab põhisõna omadust. Võib olla nii omadussõnaline, nimisõnaline, tegusõnaline, määrsõnaline, nt imekaunid silmad, emake-maa, hõiskav laas, muretult istuv mehehakatis.
Nähtuste võrdlemine sarnasuse alusel, kasutatakse abisõnadena nagu, kui, otsekui, sarnane, taoline jne, nt salapärane nagu öö, kaunis kui roos.
