Eesti keele kõnekujundid. Vali millist kõnekujundit kirjeldatakse
1
/
7
Ümbernimetus, kus üks sõna asendatakse teisega sugulasseoste või sarnasuse alusel, nt kätt alla panama.
2
/
7
Stiilikujund, kus ühendatakse pealtnäha ühendamatud mõisted, nt hirmus ilus, magus valu, elav laip.
3
/
7
Võte, kus elutule asjale omistatakse inimlikud omadused ja käitumine, nt taevas nutab murepisaraid.
4
/
7
Ilma vormitunnuseta võrdlus, kusjuures kahte mõistet või nähtust võrreldakse mitteloogiliste seoste alusel, et tekiks uus kujutlus, nt päike – sinitaeva silm.
5
/
7
Nähtuste võrdlemine sarnasuse alusel, kasutatakse abisõnadena nagu, kui, otsekui, sarnane, taoline jne, nt salapärane nagu öö, kaunis kui roos.
6
/
7
Kaunistav või kirjeldav täiendsõna, mis väljendab põhisõna omadust. Võib olla nii omadussõnaline, nimisõnaline, tegusõnaline, määrsõnaline, nt imekaunid silmad, emake-maa, hõiskav laas, muretult istuv mehehakatis.
7
/
7
