Eesti keele kõnekujundid. Vali millist kõnekujundit kirjeldatakse

Õigeid vastuseid oli Märkimata vastuseid oli Vigu oli Meie lugemissoovitus
1 / 7

Ümbernimetus, kus üks sõna asendatakse teisega sugulasseoste või sarnasuse alusel, nt kätt alla panama.

2 / 7

Stiilikujund, kus ühendatakse pealtnäha ühendamatud mõisted, nt hirmus ilus, magus valu, elav laip.

3 / 7

Võte, kus elutule asjale omistatakse inimlikud omadused ja käitumine, nt taevas nutab murepisaraid.

4 / 7

Ilma vormitunnuseta võrdlus, kusjuures kahte mõistet või nähtust võrreldakse mitteloogiliste seoste alusel, et tekiks uus kujutlus, nt päike – sinitaeva silm.

5 / 7

Nähtuste võrdlemine sarnasuse alusel, kasutatakse abisõnadena nagu, kui, otsekui, sarnane, taoline jne, nt salapärane nagu öö, kaunis kui roos.

6 / 7

Kaunistav või kirjeldav täiendsõna, mis väljendab põhisõna omadust. Võib olla nii omadussõnaline, nimisõnaline, tegusõnaline, määrsõnaline, nt imekaunid silmad, emake-maa, hõiskav laas, muretult istuv mehehakatis.

7 / 7

Ilustav või ümberütlev väljend ebasündsa või ebameeldiva asemel, nt Kivi kotti!

results loading