Jaanitraditsioonid ja jaanipäeva uskumused. JAH või EI valikuga vastused
Jaanipäeval välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda.
Jaanipäeval oli viimast korda võimalik nõiduda naabrite piimaõnn endale ja seeläbi edendada oma karja- ning viljakasvu.
Jaaniöö hommikusel kastel on usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud.
1980. aastatest tähistatakse jaanipäeva kõigi nõidade ja maagia päevana.
Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja noortele.
Jaanipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut.
Jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita.
Lääne-Eestis oli kombeks lõbutsemine ja maskeeritult perest peresse käimine karu, kure või jaani kujul.
Jaanipäeval oli kalapüügikeeld, kuid tulevase kalasaagi heaks tuli vette ohverdada praetud kala.
Jaanipäeval oli arvukalt tulega seotud töökeelde.
Kui jaanipäeval sajab, siis sajab seitse päeva järjest.
Et tulevikus tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett.
Jaanipäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles jääma.
Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega.
Koostas: Rain Siemer. Allikas: folklore.ee
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
