Jaanitraditsioonid ja jaanipäeva uskumused. JAH või EI valikuga vastused
Jaanipäeval oli viimast korda võimalik nõiduda naabrite piimaõnn endale ja seeläbi edendada oma karja- ning viljakasvu.
Kui jaanipäeval sajab, siis sajab seitse päeva järjest.
Lääne-Eestis oli kombeks lõbutsemine ja maskeeritult perest peresse käimine karu, kure või jaani kujul.
Jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita.
Jaanipäeval oli kalapüügikeeld, kuid tulevase kalasaagi heaks tuli vette ohverdada praetud kala.
Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja noortele.
Jaanipäeval oli arvukalt tulega seotud töökeelde.
Et tulevikus tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett.
Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega.
Jaanipäeval välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda.
Jaanipäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles jääma.
Jaaniöö hommikusel kastel on usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud.
1980. aastatest tähistatakse jaanipäeva kõigi nõidade ja maagia päevana.
Jaanipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut.