Jaanitraditsioonid ja jaanipäeva uskumused. JAH või EI valikuga vastused

Jaanipäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles jääma.
Jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita.
Kui jaanipäeval sajab, siis sajab seitse päeva järjest.
Jaanipäeval oli arvukalt tulega seotud töökeelde.
Jaanipäeval oli viimast korda võimalik nõiduda naabrite piimaõnn endale ja seeläbi edendada oma karja- ning viljakasvu.
Jaanipäeval välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda.
1980. aastatest tähistatakse jaanipäeva kõigi nõidade ja maagia päevana.
Et tulevikus tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett.
Jaanipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut.
Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja noortele.
Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega.
Jaaniöö hommikusel kastel on usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud.
Jaanipäeval oli kalapüügikeeld, kuid tulevase kalasaagi heaks tuli vette ohverdada praetud kala.
Lääne-Eestis oli kombeks lõbutsemine ja maskeeritult perest peresse käimine karu, kure või jaani kujul.
Koostas: Rain Siemer. Allikas: folklore.ee
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!