1
/
15
Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega.
2
/
15
Lääne-Eestis oli kombeks lõbutsemine, külastamine ja maskeeritult perest peresse käimine kõige enam karu, kure või jaani kujul.
3
/
15
Jaanipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut.
4
/
15
Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele.
5
/
15
Üks traditsioon oli selline, et tuli korjata sõnajala kimp ning panna see padja alla, sest siis tekkis võimalus, et öösel nähakse unes kallimat.
6
/
15
Et tulevikus tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett.
7
/
15
1980. aastatest tähistatakse jaanipäeva ka kõigi nõidade ja maagia päevana.
8
/
15
Jaaniöö hommikusel kastel on läbi paljude sajandite usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud.
9
/
15
Oli tuntud ilmaennustus, et kui jaanipäeval sajab, siis sajab seitse päeva järjest.
10
/
15
Jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita.
11
/
15
Jaanipäeval oli viimast korda võimalik nõiduda naabrite piimaõnne endale ning edendada nii oma karja- ning viljakasvu.
12
/
15
Jaanipäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles jääma.
13
/
15
Jaanipäeval oli kalapüügikeeld, kuid kalasaagi heaks tuli vette ohverdada praetud kala.
14
/
15
Jaanipäeval välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada.
15
/
15
Jaanipäeval oli arvukalt tulega seotud töökeelde.