Ühend- ja väljendtegusõnade osad kirjutatakse harilikult …

… kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid.

Ühend‑ ja väljendtegusõnade hulka mittekuuluvad kesksõnaühendid kirjutatakse …

Kohanime liigisõna kirjutatakse …, kui kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta.

Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse …

Kohanime liigisõna kirjutatakse …, kui nimetuumaks on käänduv omadussõna.

Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse …

Muutumatu sõna esineb lauses harilikult …

Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käänd­sõnaline täiend, kirjutatakse sõnad …

… kirjutatakse sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada.

… kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis.

Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks (mõni neist võib esineda ka siduvas või kaassõna funktsioonis), kirjutatakse nad …

Number või märk kirjutatakse … või liidetakse sidekriipsu abil.

Ka liigisõna maa kirjutatakse …

Kaassõna (ees‑ või tagasõna) kirjutatakse …

Liittegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides …

Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi …

Kui arv on kirjutatud ühesõnaliselt, siis kirjutatakse ta …

Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse …

Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult …

Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva …, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet.

Kui arv on kirjutatud mitme sõnaga, siis kirjutatakse ta …

Määrsõna (ka määrsõna tähenduses tarvitatav sõna) kirjutatakse muudest sõnadest harilikult …

Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta …

Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga …

Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva …, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste.