Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks (mõni neist võib esineda ka siduvas või kaassõna funktsioonis), kirjutatakse nad …

Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse …

Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi …

Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva …, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet.

Ühend- ja väljendtegusõnade osad kirjutatakse harilikult …

Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse …

Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta …

Määrsõna (ka määrsõna tähenduses tarvitatav sõna) kirjutatakse muudest sõnadest harilikult …

Kohanime liigisõna kirjutatakse …, kui nimetuumaks on käänduv omadussõna.

Ka liigisõna maa kirjutatakse …

Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva …, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste.

Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga …

Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse …

Kui arv on kirjutatud ühesõnaliselt, siis kirjutatakse ta …

… kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid.

Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käänd­sõnaline täiend, kirjutatakse sõnad …

Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult …

Number või märk kirjutatakse … või liidetakse sidekriipsu abil.

Kui arv on kirjutatud mitme sõnaga, siis kirjutatakse ta …

Liittegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides …

… kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis.

Kohanime liigisõna kirjutatakse …, kui kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta.

Muutumatu sõna esineb lauses harilikult …

Ühend‑ ja väljendtegusõnade hulka mittekuuluvad kesksõnaühendid kirjutatakse …

… kirjutatakse sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada.

Kaassõna (ees‑ või tagasõna) kirjutatakse …