Kokku- ja lahkukirjutamise reeglid, vali õige vastus
Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse …
Kohanime liigisõna kirjutatakse …, kui kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta.
Kaassõna (ees‑ või tagasõna) kirjutatakse …
Ka liigisõna maa kirjutatakse …
Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi …
Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse …
Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks (mõni neist võib esineda ka siduvas või kaassõna funktsioonis), kirjutatakse nad …
Määrsõna (ka määrsõna tähenduses tarvitatav sõna) kirjutatakse muudest sõnadest harilikult …
… kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid.
Number või märk kirjutatakse … või liidetakse sidekriipsu abil.
Kui arv on kirjutatud mitme sõnaga, siis kirjutatakse ta …
… kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis.
Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga …
Kui arv on kirjutatud ühesõnaliselt, siis kirjutatakse ta …
Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult …
Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend, kirjutatakse sõnad …
… kirjutatakse sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada.
Ühend‑ ja väljendtegusõnade hulka mittekuuluvad kesksõnaühendid kirjutatakse …
Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse …
Ühend- ja väljendtegusõnade osad kirjutatakse harilikult …
Kohanime liigisõna kirjutatakse …, kui nimetuumaks on käänduv omadussõna.
Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva …, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet.
Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva …, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste.
Muutumatu sõna esineb lauses harilikult …
Liittegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides …
Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta …