Võõrsõnad
Igas keeles on sõnu, mis on tulnud teistest keeltest. Kui laenatud sõna pole keeles veel kodunenud, nimetatakse seda võõrsõnaks.Võõrsõnu eristavad omasõnadest teatud tunnused. |
Kui sõna algul on b, d või g, siis see sõna on võõrsõna. Näiteks: buss, direktor, garaaž |
Sõnas on tähed f, š, z või ž. Näiteks: forell, šokolaad, zoopark, žilett |
Järgsilpides on pikad täishäälikud. Näiteks: ambitsioon, essee, paraad |
Järgsilpides on o, ä, ö või ü. Näiteks: loto, suveräänne, tragöödia, antonüüm |
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Silbitamine algklassidele
Täis- ja kaashäälikuühend
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Häälikute pikkused
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Võõrsõna tunnused eesti keeles:
- b, d, g sõna alguses
- võõrtähed f, š, z, ž
- rõhk on järgsilbil
- pikad täishäälikud järgsilbis
Võõrsõnu kasutame me eneselegi märkamatult iga päev. Vahel me ei tajugi, et tegemist on võõrsõnadega – nii loomulikult kuuluvad nad meie keelde.
On olemas viis tunnust, mille järgi saab kindlaks teha, kas tegu on võõrsõnaga. Need võõrsõna tunnused on:
- sõnas on võõrhäälikud(f, s, z, z), näiteks seflus
- järgsilp on rõhuline (eesti sõnades on pearõhk teatavasti esimesel silbil), näiteks elekter
- sõna algul on b, d, g, näiteks banaan
- sõna algul on konsonantühend, näiteks traktor
- järgsilpides on o või pikki täishäälikuid. näiteks kino, televisioon
Lisainfo
Sulghäälik võõrsõnades
Võõrsõnades võib olla sõna algul k, p, t või g, b, d:
nt karantiin, parkett, trikoo, garantii, bensiin, dress.
Sõnaalguline sulghäälik võib eristada tähendust, tähe õige valik selgub lauses:
nt pass – bass, kild – gild, plokk – blokk, keiser – geiser.
Sõna lõpu k, p, t või kk, pp, tt valik sõltub pearõhust ja ka traditsioonist:
Sõnade käänamisel on lõpus k, p, t või kk, pp, tt:
nt sõi kompvekki – kompvekiga, sõi kotlette – kotletid, vaatas balletti – balletis.
NB:
- president
- kandidaat
- arhitekt
- potentsiaalne
- kodakondsus
- tendents
- anekdoot
- absoluutne
- dotatsioon
- kontingent
I ja j kasutamine lähtub traditsioonist:
Täishäälik võõrsõnades:
- helitu (g, b, d, k, p, t, s, f, š) kaashääliku ees on sõna lõpus kaks vokaali:
nt šokolaad, paraad, mikroob, fotograaf.
- helilise (l, m, n, r) kaashääliku ees on üks või kaks vokaali (vastavalt tradistsioonile):
nt apelsin, inventar, terminal, talisman, suveniir, astronoom, poroloon, atmosfäär.
TEST
Missugused järgmisest sõnadest on võõrsõnad?