VÕRRANDI MÕISTE. VÕRRANDITE SAMAVÄÄRSUS
Võrrandiks nimetatakse võrdust, mis sisaldab tundmatut.
Võrrandiks on näiteks x + 2 = 3 ja 3a – 4b = 2
Meie vaatleme edaspidi ainult ühe tundmatuga võrrandeid, kus tundmatu on alati esimeses astmes (tundmatu astendaja on 1). Selliseid võrrandeid nimetatakse ühe tundmatuga lineaarvõrranditeks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Numbrilised seosed
Algebralised murrud
Väike protsendiamps
Protsendi rakendused igapäevaelus
Kirjalik lahutamine
Liitmine 10 piires
Kirjeldav statistika
xy-koordinaatsüsteem
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Kirjalik liitmine
Liitmine 20 piires
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Peastarvutamine I kooliastmele
Funktsioonid ja nende graafikud
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Hariliku murru kordamine
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Arvu, millega tundmatut asendades saame võrrandist tõese võrrandi, nimetatakse võrrandi lahendiks.
Mis on võrrandi x + 2 = 3 lahendiks? Et vastus oleks võrdne 3-ga, peab x olema võrdne arvuga 1. Arv 1 ongi võrrandi lahendiks x = 1.
Võrrandi lahendi leidmine on võrrandi lahendamine.
Samaväärseks võrrandiks nimetatakse kahte sama tundmatuga võrrandit, millel kõik lahendid on samad.
Näiteks võrrandid x + 2 = 3 ja 2x + 4 = 6 on samaväärsed, sest nende mõlema lahendiks on x = 1.
Võrrandid x – 1 = 1 ja x2 = 4 ei ole samaväärsed, sest esimesel võrrandil on ainult üks lahenda x = 2 ja teisel on kaks lahendit x = 3 ja x = -3.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!