NATURAALARVUD, TÄISARVUD JA RATSIONAALARVUD
Arve 0, 1, 2, 3, … jne nimetatakse naturaalarvudeks. Koolimatemaatikas loetakse vähimaks naturaalarvuks arvu 0. Naturaalarve on lõpmatult palju, sest alati võime arvule, mida peame suurimaks naturaalarvuks, liita 1 ja saame veelgi suurema naturaalarvu.
Naturaalarvud koos nende vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga. Ei ole olemas suurimat ega vähimat täisarvu. Täisarvud on arvud …, -3, -2, -1, 0, 1, 2, …. jne.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ratsionaalavaldised
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ruutvõrrand
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Liitmine 20 piires
Algebralised murrud
Geomeetria
Tasandilised kujundid
Peastarvutamine I kooliastmele
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Funktsioonide graafikud
Protsendid põhikooli matemaatikas
Kirjalik liitmine
Kell ja kellaaeg
Kirjeldav statistika
Arve 1, 2, 3, … nimetatakse positiivseteks täisarvudeks ja arve -1, -2, -3, … nimetatakse negatiivseteks täisarvudeks.
Täisarvud koos harilike murdude ning lõplike ja lõpmatute perioodiliste kümnendmurdudega moodustavad ratsionaalarvude hulga. Ratsionaalarvud on nt
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!