NATURAALARVUD, TÄISARVUD JA RATSIONAALARVUD
Arve 0, 1, 2, 3, … jne nimetatakse naturaalarvudeks. Koolimatemaatikas loetakse vähimaks naturaalarvuks arvu 0. Naturaalarve on lõpmatult palju, sest alati võime arvule, mida peame suurimaks naturaalarvuks, liita 1 ja saame veelgi suurema naturaalarvu.
Naturaalarvud koos nende vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga. Ei ole olemas suurimat ega vähimat täisarvu. Täisarvud on arvud …, -3, -2, -1, 0, 1, 2, …. jne.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Lahutamine 20 piires
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Kirjalik lahutamine
Peastarvutamine eelkoolile
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
xy-koordinaatsüsteem
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Funktsioonid ja nende graafikud
Protsendi rakendused igapäevaelus
Peastarvutamine I kooliastmele
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
8. klassi matemaatika teooriavideod
Funktsioonide graafikud
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Kirjalik liitmine
Liitmine 10 piires
Ratsionaalavaldised
Algebralised murrud
Numbrilised seosed
Arve 1, 2, 3, … nimetatakse positiivseteks täisarvudeks ja arve -1, -2, -3, … nimetatakse negatiivseteks täisarvudeks.
Täisarvud koos harilike murdude ning lõplike ja lõpmatute perioodiliste kümnendmurdudega moodustavad ratsionaalarvude hulga. Ratsionaalarvud on nt
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!