NATURAALARVUDE KLASSID
Arvude kümnendsüsteemis moodustavad iga madalama järgu kümme ühikut kõrgema järgu ühiku.
Näiteks:10 ühelist=1 kümneline;
1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |
10 kümnelist= 1 sajaline
10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 |
Seega koosnevad arvud järkudest: üheslised, kümnelised, sajalised jne.
Järguühikuteks nimetatakse arve 1, 10, 100, 1000 jne. Ning järkarvudeks nimetatakse arve 5, 20, 300, 6000 jne.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruumilised kujundid
Liitmine 20 piires
Kirjeldav statistika
Protsendid põhikooli matemaatikas
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Väike protsendiamps
Tasandilised kujundid
Protsendi rakendused igapäevaelus
Peastarvutamine I kooliastmele
Kirjalik lahutamine
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Geomeetria
8. klassi matemaatika teooriavideod
Lahutamine 20 piires
Numbrilised seosed
Liitmine 10 piires
Ratsionaalavaldised
Suuremate naturaalarvude puhul ühendatakse arvu järgud alates paremalt kolmekaupa rümadesse, mida nimetatakse klassideks.
Näide suurte naturaalarvude lugemise kohta:
Arvu 542 794 202 538 loeme järgmiselt:
Viissada nelikümmend kaks miljardit seitsesada üheksakümmend neli miljonit kakssada kaks tuhat viissada kolmkümmend kaheksa.
TEST:
Naturaalarvud. Leia igale küsimusele kõige täpsem vastus
Harjutus. Arvu järgud.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!