NATURAALARVUDE KLASSID
Arvude kümnendsüsteemis moodustavad iga madalama järgu kümme ühikut kõrgema järgu ühiku.
Näiteks:10 ühelist=1 kümneline;
1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |
10 kümnelist= 1 sajaline
10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 |
Seega koosnevad arvud järkudest: üheslised, kümnelised, sajalised jne.
Järguühikuteks nimetatakse arve 1, 10, 100, 1000 jne. Ning järkarvudeks nimetatakse arve 5, 20, 300, 6000 jne.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ratsionaalavaldised
Hariliku murru kordamine
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Lahutamine 20 piires
xy-koordinaatsüsteem
Numbrilised seosed
Protsendid põhikooli matemaatikas
Kirjalik liitmine
Tasandilised kujundid
Funktsioonide graafikud
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Algebralised murrud
Väike protsendiamps
Ruutvõrrand
Geomeetria
Kell ja kellaaeg
Liitmine 10 piires
Funktsioonid ja nende graafikud
Peastarvutamine I kooliastmele
Suuremate naturaalarvude puhul ühendatakse arvu järgud alates paremalt kolmekaupa rümadesse, mida nimetatakse klassideks.
Näide suurte naturaalarvude lugemise kohta:
Arvu 542 794 202 538 loeme järgmiselt:
Viissada nelikümmend kaks miljardit seitsesada üheksakümmend neli miljonit kakssada kaks tuhat viissada kolmkümmend kaheksa.
TEST:
Naturaalarvud. Leia igale küsimusele kõige täpsem vastus
Harjutus. Arvu järgud.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!