NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist
ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Funktsioonid ja nende graafikud
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Kirjalik lahutamine
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Funktsioonide graafikud
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Ratsionaalavaldised
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Geomeetria
Väike protsendiamps
Kirjalik liitmine
Tasandilised kujundid
8. klassi matemaatika teooriavideod
Peastarvutamine I kooliastmele
Peastarvutamine eelkoolile
Numbrilised seosed
xy-koordinaatsüsteem
Liitmine 20 piires
Kell ja kellaaeg
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised ja
ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta.
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!