NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist
ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Väike protsendiamps
Kell ja kellaaeg
Peastarvutamine I kooliastmele
8. klassi matemaatika teooriavideod
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Lahutamine 20 piires
Protsendi rakendused igapäevaelus
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Funktsioonide graafikud
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Numbrilised seosed
Protsendid põhikooli matemaatikas
xy-koordinaatsüsteem
Algebralised murrud
Ruumilised kujundid
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ruutvõrrand
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised ja
ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta.
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!