NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest
nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist
ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
8. klassi matemaatika teooriavideod
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Liitmine 20 piires
Kell ja kellaaeg
Väike algebraamps
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Algebralised murrud
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Kirjalik liitmine
Kirjalik lahutamine
Hariliku murru kordamine
Liitmine 10 piires
Funktsioonide graafikud
Protsendid põhikooli matemaatikas
xy-koordinaatsüsteem
Funktsioonid ja nende graafikud
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Geomeetria
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem: ![]()
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem: ![]()
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised
ja
ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta.
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!





