Rõhk ja kõne
Kõne ladusaks voolamiseks ei piisa kõne jaotumisest silpideks. Kõnet on kergem kuuldavale tuua ning jälgida, kui ta on ka rütmiliselt liigendatud. Kõne rütmilisuse tagamiseks vahelduvad kõnevoolus rõhulised ja rõhuta silbid.
Eesti keeles eristatakse kolme erineva rõhulisuse astmega silpe: pearõhuline, kaasrõhuline ja rõhutu silp. Rõhuline silp (ükskõik kas pea- või kaasrõhuline) koos talle vahetult järgnevate rõhutute silpidega moodustab ühe kõnetakti ehk jala.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Õpime tähti. L-täht
Õpime tähti. A-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpime tähti. Ö-täht
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Silbitamine algklassidele
Õpime tähti. Ä-täht.
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Õpime tähti. B-täht
Õpime tähti. P-täht
Häälikute pikkused
Õpime tähti. E-täht
Õpime tähti. T-täht
Täis- ja kaashäälikuühend
Õpime tähti. Ü-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Õpime tähti. H-täht
Eesti keeles asub pearõhk tavaliselt sõna esimesel silbil, nt ka‧la, kau‧nistama. Võõrsõnades võib pearõhk olla ka mujal, nt fantaa‧sia, illusioo‧n.
Kõige mugavam kõnerütm tekib siis, kui rõhulised silbid vahelduvad rõhututega. Seetõttu asub kaasrõhk eesti keeles tavaliselt paaritutel silpidel (kolmandal ja viiendal silbil), nt ka‧vala:te. Kui paarituarvuline silp on sõnavormis viimane, on ta tavaliselt rõhutu, nt ka‧vala. Kaasrõhu asukohta mõjutavad siiski paljud tegurid. Oluline osa on silbistruktuuril ja sõna tuletusstruktuuril. Nt naissugu märkiv liide -nna toob endaga alati kaasa liite-eelse vokaali rõhu, vrd lau‧lja:nna (kaasrõhuga teisel silbil) või koguni laulja‧nna(liitele langeva pearõhuga). Mingites piirides on kaasrõhk eesti keeles vabalt varieeruv.
Allikas: HÄÄLIKUD JA FONEEMID Rõhk
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!