Kui jaanipäeval sajab, siis sajab seitse päeva järjest.

Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega.

1980. aastatest tähistatakse jaanipäeva kõigi nõidade ja maagia päevana.

Jaanipäeval oli kalapüügikeeld, kuid tulevase kalasaagi heaks tuli vette ohverdada praetud kala.

Lääne-Eestis oli kombeks lõbutsemine ja maskeeritult perest peresse käimine karu, kure või jaani kujul.

Jaanipäeval oli viimast korda võimalik nõiduda naabrite piimaõnn endale ja seeläbi edendada oma karja- ning viljakasvu.

Jaanipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut.

Jaanipäeval välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda.

Jaanipäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles jääma.

Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja noortele.

Jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita.

Et tulevikus tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett.

Jaaniöö hommikusel kastel on usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud.

Jaanipäeval oli arvukalt tulega seotud töökeelde.