Ka liigisõna maa kirjutatakse …

Ühend‑ ja väljendtegusõnade hulka mittekuuluvad kesksõnaühendid kirjutatakse …

Määrsõna (ka määrsõna tähenduses tarvitatav sõna) kirjutatakse muudest sõnadest harilikult …

Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga …

Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks (mõni neist võib esineda ka siduvas või kaassõna funktsioonis), kirjutatakse nad …

Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse …

Kui arv on kirjutatud ühesõnaliselt, siis kirjutatakse ta …

… kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis.

Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult …

Kaassõna (ees‑ või tagasõna) kirjutatakse …

Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta …

Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva …, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste.

Kohanime liigisõna kirjutatakse …, kui nimetuumaks on käänduv omadussõna.

Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse …

… kirjutatakse sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada.

… kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid.

Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi …

Number või märk kirjutatakse … või liidetakse sidekriipsu abil.

Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käänd­sõnaline täiend, kirjutatakse sõnad …

Ühend- ja väljendtegusõnade osad kirjutatakse harilikult …

Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse …

Liittegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides …

Kui arv on kirjutatud mitme sõnaga, siis kirjutatakse ta …

Muutumatu sõna esineb lauses harilikult …

Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva …, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet.

Kohanime liigisõna kirjutatakse …, kui kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta.