Võõrsõnade hääldamine
Kui eesti keele omasõnades sõnarõhu määramisel ei eksi tavaliselt keegi, siis võõr- ja laensõnade õige hääldamine on keerulisem. Põhjuseks võivad olla teistsugused rõhutingimused, kui on eesti keeles (Ehala, 2002; Hint, 1998). Nii sõltub rõhk iga konkreetse sõna päritolust, lähtekeelest.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Õpime tähti. G-täht
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Õpime tähti. J-täht
I ja J-i õigekiri
Õpime tähti. R-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpime tähti. V-täht
Õpime tähti. P-täht
Õpime värve!
Täis- ja kaashäälikuühend
Õpime tähti. B-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Õpime tähti. H-täht
Õpime tähti. D-täht
Õpime tähti. U-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpime tähti. Ö-täht
I. Võõr- ja laensõnades võib rõhk olla ükskõik kus – ka sõna keskel või lõpus (säilib võõrkeele rõhk). Seega, pearõhuline on järgsilp.
Näide 1. psühhe`deelne, mo`ment, progres`siivne, na`haalne
II. Mõnedes võõrsõnades on rõhk keeleajalooliselt nihkunud esimesele silbile, kuigi algselt pole see seal olnud.
Näide 2. `pagas [pagaaž], `klaver [klaviir]
III. On ka selliseid sõnu, millel on kõikuv rõhk. Selliste sõnade kasutamisel tuleb tunda reegleid.
Näide 3. keefir – kefiir
IV. Mõnikord võib rõhk eristada ka sõnade tähendust.
Näide 4. `viiner – vi`neer,`traktorist – trakto`rist
V. Meeles tuleb pidada, et võõr- ja laensõnades puhul järgitaks kirjaviisiga lähedast hääldust.
Näide 5. kanal, mitte [kanaal]; Kanada, mitte [kanaada]
Allikas: Võõrsõnad ja -nimed
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!