Õigekirjareeglid on enamasti kokkuleppelised. Kuigi eesti keeles kirjutatakse suhteliselt häälduspäraselt, rakendatakse häälduspärase põhiprintsiibi kõrval traditsiooni- ja vormiprintsiipi.
Hääldusest erinevat kirjutatakse nii üksikhäälikuid kui ka häälikuühendeid.
Häälduse järgi kirjutatakse
|
|
Hääldust ei arvestata
|
- hääliku pikkus – lühike häälik ühetähega, pikk ja ülipikk kahega, nt kala, kalla(õis), kalla (vett)..
Täpsemalt
|
|
- häälikuühendis – sõltumata pikkusest kirjutatakse iga täht ühekordselt, nt oota homset päeva.
Täpsemalt
|
- helitu hääliku kõrvale k, p, t (nt aktus, täpselt, lootsik) ja helilise kõrvale g,b, d, nt (klammerduma)
Täpsemalt
|
|
- sõna algvormi või -tüve säilitamisel, nt kärbes – kärbsed; jalg – jalgsi.
Täpsemalt
- vormi eristamisel, nt teekäija – (vaja) käia.
Täpsemalt
|
|
|
- traditsioonist lähtuval tähevalikul
– h sõna algul
– g, b, d sõna algul
– f, hv, v võõrsõnades
|
Koostanud Erika Rummel
Allikas: Eesti õigekiri
"Loe ja harjuta" kategoorias olevad artiklid on retsenseerimata.