helilised häälikud on täishäälikud ja osad kaashäälikud (j, l, m, n, r, v)

helitud häälikud – ülejäänud kaashäälikud (sulghäälikud ja f, h, s, š, z, ž)

• helitu kõrvale k, p, t (-ki)

See reegel ei kehti

• liitsõna puhul (raudtee)
• liite ees (jalgsi)
• sama sõna eri vormides (kärbse, leidsin)
• võõrsõna puhul (absoluutne)

Erandid: ärksa, tõrksa, erksa

• helilise kõrvale g, b, d (-gi)

Kahekordse täishääliku/diftongi järele kirjutatakse ühekordne k, p, t (koopad)

Mitmesilbiliste sõnade lõppu kirjutatakse k, p, t

• kui viimane silp pole pearõhuline – k,p,t (taburet)
• kui viimane silp on pearõhuline – kk,pp,tt (omlett)

‘H‘ kirjutamine sõna alguses sõltub traditsioonist.

Sõna sees: 

• ’i’ asub silbi lõpus (mai-as)
• ‘j’ asub silbi alguses (ma-jas)

‘Ü’ ja ’i’ järel ei kirjutata ‘j’ tavaliselt, aga see reegel ei kehti tegijanimede ja liitsõnade puhul,

Allikas: Üksikhääliku ja Häälikuühendi Õigekiri