i ja j täheortograafia
Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i: va-ja – vai-a, sa-jad – sai-ad, ma-jast – mai-ast, o-ja – hoi-a.
| mater-jal | mateeri-a, materi-aalne |
| mil-jon | staadi-on |
| ports-jon | sümpoosi-on |
| komis-jon | vari-atsi-oon, vari-ant |
Erandlik on lühike sisseütlev: majja, ojja, tujju.
ü järel ei kirjutata i-d, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, müüa, müüakse, lüüa, lüüakse, hüüa, püüa, hüüe, püüe, hüüu, püüu (vt morfoloogiline põhimõte). üi erandid on laensõnad rüiu ja süit.
ü ja i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, käia, käiakse, siia, laiad, riiul, ioon, minia, preemia, keemia. Erand on tegijanime liide –ja (morfoloogilise põhimõtte järgi alati ainult –ja): müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija.
Allikas: EESTI KEELE KÄSIRAAMAT
TEST:
See artikkel on retsenseerimata.
