Eesti keele reeglid

6. klass > Eesti keel > 1. poolaasta

1) Lause lõpumärgid

 

Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi.

 

Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt.

Homme hakkab kool.

Eile käisime õues.

 

Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk.

Ära mängi lolli!

Tule tuppa!

 

Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk.

Mitu tundi sul on?

Kas sa tuleksid minuga kinno?

 

2) Lauseosa 

Öeldis – Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!).

Alus – Väljendab tegijat.

Sihitis – Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud.

Määrus – Väljendab aega, kohta, viisi vms.

Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis.
Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus?
Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus

 

Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks.

Hiigelsuur põder                             Minu raamat                         Toa nurk

 

3) Lause liigid

 

Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega.

Päike särab taevas.

 

Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega.

Päike särab taevas ja linnud laulavad.

 

Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega.

Täna on külm. Panen mantli selga. ->  Täna on külm ning ma panen mantli selga.

 

Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks.

Mul on kodus kommi (MIDA?), šokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?).

 

4) Otsekõne

 

Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega.

 

OTSEKÕNE SKEEMID:

Saatelause: „Otsekõne.!?“ (Ema hõikas: “ Tule tuppa!“)

„otsekõne,!?“ saatelause. („Mulle meeldib see,“ lausus Kati.)

„otsekõne,!?“ saatelause, „otsekõne“ („Kuule sina,“ lausus ema, „Mida sa teed?“)

Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga.

„Ema, aita mind!“                             „Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!“

 

5) Sõnaliigid

Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt.

Nimisõnad Tähistavad Mis? Kes? Koer, kapp
Omadussõnad Iseloomustavad Missugune? ilus, punane
Arvsõnad Näitavad hulka Mitu? Mitmes? Kolm, kuues
Asesõnad Asendavad eelmisi Mis? Kes? Mitu? jne Meie, see
Tegusõnad Väljendavad tegevust Mida tegema? jne Sööma, joome
Määrsõnad Näitavad aega, kohta jne Kus? Kuidas? Miks? Eile, seal
Kaassõnad On koos teiste sõnadega Üle (tee), (seal) pool
Sidesõnad Seovad sõnu, lauseid et, ning, ja, aga
Hüüdsõnad Annavad edasi hüüde Ai, hurraa, appi

 

6) Sidesõnad

Sidesõnade ette koma panemine on lihtne selgeks saada väikeste salmikestega:

 

Et, sest, kuid, vaid, aga –

seisavad koma taga.

Ja, ning, ehk, ega, või –

ette koma ei käi.

 

6) Suur ja väike täht

 

Lauset alustatakse suure tähega. Kõik inimeste, riikide, asutuste, organisatsioonide jne kirjutatakse samuti suure tähega. Suure tähega kirjutatakse ka kõik sõnad ajalehtede ja ajakirjade nimes (v.a ja).

 

Ants Antson, Eesti, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, ajakiri Hea Laps, ajaleht SL Õhtuleht, kirjastus Koolibri, kohvik Lammas

 

Väikeste tähtedega kirjutatakse nädalapäevade, kuude, tähtpäevade, pühade, rahvuste, keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimed.

 

esmaspäev, detsember, vastlapäev, lihavõtted, sakslame, eesti keel, lõuna, geograafia.

 

7) Käänded

 

Omadus-, nimi-, ase- ja arvsõnad on ka käändsõnad. See tähendab, et nad võivad muutuda 14 erinevas käändes (eesti keeles on kasutusel 14 käänet).Käänded ja nende küsimused:

 

Kääne Küsimus Näide
1. Nimetav Kes? Mis? Põõsas
2. Omastav Kelle? Mille? Põõsa
3. Osastav Keda? Mida? Põõsast
4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Põõsasse
5. Seesütlev Kelles? Milles? Põõsas
6. Seestütlev Kellest? Millest? Põõsast
7. Alaleütlev Kellele? Millele? Põõsale
8. Alalütlev Kellel? Millel? Põõsal
9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Põõsalt
10. Saav Kelleks? Milleks? Põõsaks
11. Rajav Kelleni? Milleni? Põõsani
12. Olev Kellena? Millena? Põõsana
13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Põõsata
14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Põõsaga

 

8) Pöördsõnad

 

Tegusõnad pöörduvad. Pöördeid on ainsuses kolm ja mitmuses kolm, kokku siis kuus.

 

Ainsus Mitmus
1. pööre Mina Laulan 1. pööre Meie Laulame
2. pööre Sina Laulad 2. pööre Teie Laulate
3. pööre Tema Laulab 3. pööre Nemad Laulavad

 

9) Lihtminevik, täisminevik, enneminevik

Eesti keeles on kolm minevikku. Seda, mis lähiajal toimus väljendatakse lihtminevikuga. Seda, mida on tehtud väljendatakse täisminevikuga ja, mida oli tehtud enneminevikuga.

 

Lihtminevik Täisminevik Enneminevik
Ma magasin Ma olen maganud Ma olin maganud
Sa magasid Sa oled maganud Sa olid maganud
Ta magas Ta on maganud Ta oli maganud
Me magasime Me oleme maganud Me olime maganud
Te magasite Te olete maganud Te olite maganud
Nad magasid Nad on maganud Nad olid maganud

 

10) Umbisikuline tegevus 

Kui ei ole teada, kes tegevust tegi, siis kasutatakse umbisikulist tegumoodi.

 Jutustatakse, jutustati, on jutustatud, oli jutustatud

 

11) Liitsõnad

 Liitsõna on mitmest sõnast koosnev üks sõna, millel on lahku kirjutades teine tähendus. Need sõnad kirjutatakse täht-tähelt samamoodi, kui lahku kirjutades.

Lapse põlv – lapsepõlv

Vanade kodu – vanadekodu

 

Kui nimisõna ees on omadus-, ase- või arvsõna, siis kirjutatakse need lahku.

Punane kool, ilus ilm, see laps

 

Kaks nimisõna kirjutatakse lahku, kui üks neis näitab teise kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? Mille?

Venna raamat, isa kott

 

Kaks nimisõna kirjutatakse kokku, kui esimene näitab teise liiki ja vastab küsimusele missugune?

Jalgratas, jalgpall

 

12) Tähestik

 

Eesti tähestik:

A b c d e f g h i j k l m n o p q r s š z ž t u v w õ ä ö ü x y

 

Täishäälikud:

A e i o u õ ä ö ü

 

Kaashäälikud:

B, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, q, r, s, š, z , ž, t, v, w, x, y

 

Kaashäälikute hulka kuuluvad ka sulghäälikud, mis moodustavad eraldi ka sulghäälikute rühma:

G, b, d, K, p, t

 

Allikas: Eesti keele reeglid