Eesti muinasjutt: SÖÖGIKOTT JA PEKSUKOTT

1. klass > Eesti keel > Lugemisrõõm

SÖÖGIKOTT JA PEKSUKOTT

Elasid kord kaks venda, üks vaene ja teine rikas. Vaene vend läinud oma vähese viljaga veskile, et pühadeks ka pisut leiba saaks teha. Seal jahvatanud ta oma vilja õnnelikult ära. Hakanud siis koju tagasi tulema. Tulles tõusnud tee peal äkki suur tuul, lükanud vaese mehe pikali ja puhunud jahud laiali. Vaese mehe kahju suur, ei tea, mis peale hakata. Hea nõu kallis. Ta läinud ühte sauna sisse ja hakanud omale toidukraami paluma. Saunas olnud üks vanamees üksipäini kodus. Pojad ütelnud ta kodunt ära olema läinud. Vanamees ei andnud vaesele mehele midagi, öelnud aga: „Pojad põle mul kodus, ma ei tea oma pea järel midagi anda. Kui nad koju tulevad, siis küsi nende käest.“

Vaene mees jäänud poegade kojutulekut ootama ja lootnud, et siit ehk võib pärast ometi midagi saada. Peagi tulnud pojad koju ja hakanud teises toas emale rääkima: „Üks mees läks veskile viljakotiga, meie ei võtnud tema käest vilja ära, aga kui ta jahudega tagasi tuli, siis võtsime ta käest jahud ära.“

Nii jutustasid poisid kodus emale, ja seda kuulis vaene mees teisest toast pealt.

Ema keelanud poisse: „Olge vait! See mees on toas, kellelt teie jahud ära võtsite. Ta kuuleb, kui teie räägite.“

Poisid kuulnud seda, et mees toas toidukraami palub, läinud võtnud kuskilt peidust ühe vana lapitud koti, andnud vaese mehe kätte ja öelnud: „Kui hakkad sööma, siis viska see kott söögilaua alla ja ütle ise: „Kaks kotist välja!“ Küll sa siis süüa saad nii palju kui tarvis.“

Vaene mees tänanud ja hakanud, kott kaenlas, kodu poole kõmpima. Tee peal mõtelnud ta poiste sõnade ja koti peale ega tahtnud uskuda, et nii sünnib. Võtnud nõuks kohe uudishimulikult proovi teha.

Tee ääres olnud üks känd. Vaene mees istunud selle kännu otsa, visanud koti maha ja öelnud: „Kaks kotist välja!“ Kohe olnud kõiksugu road vaese mehe ees, muudkui söö!

Vaene mees söönud kõhu täis ja öelnud siis: „Kaks kotti tagasi!“ Kohe olnud road ta eest kadunud ja asi olnud nii kui ennegi.

Kui vaene mees koju jõudnud, öelnud ta kohe naisele: „Hakkame sööma!“

Naine vastanud: „Meil pole ju midagi süüa, mis me sööme. Sa ajad rumalat juttu.“

Vaene mees istunud laua taha ja visanud koti laua alla ja öelnud: „Kaks kotist välja!“

Silmapilk olnud laud kõiksugu roogadega kaetud. Söönud siis mõlemad, mees ja naine, kõhud täis. Mees öelnud jälle, kui nad söö- nuks saanud: „Kaks kotti tagasi!“ Kohe olnud kõik road laua pealt kadunud ja asi endine.

Rikas vend tulnud ükskord pühade ajal ka vaest venda vaatama. Istunud siis vennaksed laua taha sööma. Vaene öelnud laua taga istudes: „Kaks kotist välja!“ Kohe olnud laud kõiksugu roogadega kaetud.

Söönud siis mõlemad kõhud täis. Kui nad juba lõpetanud olnud, öelnud vaene mees jälle: „Kaks kotti tagasi!“ Jälle olnud kõik road silmapilk laualt kadunud.

Kui rikas vend näinud, et vaesem vend teda ainult paari sõna abil kotist kõiksugu kallite söökidega kostitanud oli, hakanud ta kohe kotti omale paluma: „Mul käivad suured isandad sagedasti külas, oleks hea, kui ma ei peaks ise süüa tegema.“

Vaene andnud lõpuks koti vennale ja saanud selle eest hulga vilja.

Kui vaene selle vilja, mis ta koti eest oli saanud, ära oli söönud ja ei saanud venna käest enam ei kotti ega vilja, läinud ta sinna sauna, kust ta koti sai, teist kotti paluma. Kohe antud talle kott, aga mitte lapitud, vaid siidikott. Vaene mees läinud kotiga koju. Kodus hüüdnud ta: „Kaks kotist välja!“ Kohe tulnud suured raudnuiamehed kotist välja ja talle kallale. Ruttu ütles vaene mees: „Kaks kotti tagasi!“ ja nuiamehed olnud jälle kadunud.

Juhtunud, et rikas vend tulnud jälle kord vaese venna juurde ja näinud sellel siidikotti. Kohe hakanud ta seda omale himustama ja tahtnud vaese vennaga vahetada. Vaene olnud kohe nõus ja vahetanud kotid ära. Rikas läinud siidikotiga koju, süda rõõmu täis. Kohe kodus hüüdnud ta: „Kaks kotist välja!“ Aga imet! Siidikotist tulnud välja kari raudnuiamehi ja kohe rikkale vennale kallale. Rikas vend pugenud küll nende eest varjule, aga see ei aidanud ühtigi, ikka saanud ta nuiameeste käest koledasti peksa.

Vaene mees tänanud õnne, et vana koti rikka venna käest kätte sai, ja toitnud ennast ja oma naist endist moodi kotist.

Muinasjutt raamatust: “Eesti muinasjutud

Link: www.rahvaraamat.ee/p/eesti-muinasjutud

eesti-muinasjutud