Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i:

• va-ja – vai-a,
• sa-jad – sai-ad,
• ma-jast – mai-ast,
• o-ja – hoi-a.

Erandlik on lühike sisseütlev:

• majja,
• ojja,
• tujju.

ü järel ei kirjutata i-d, kuigi hääldatakse:

• süüa,
• süüakse,
• müüa,
• müüakse,
• lüüa,
• lüüakse,
• hüüa,
• püüa,
• hüüe,
• püüe,
• hüüu,
• püüu.

üi erandid on laensõnad:

• rüiu,
• süit.

ü ja i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse:

• süüa, süüakse,
• käia, käiakse,
• siia,
• laiad,
• riiul,
• ioon,
• minia,
• preemia,
• keemia.

Erand on tegijanime liide –ja (morfoloogilise põhimõtte järgi alati ainult –ja):

• müüja,
• käija,
• viija,
• ronija,
• tulija,
• organiseerija.

Allikas: Eesti keele käsiraamat