i ja j täheortograafia
Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i: va-ja – vai-a, sa-jad – sai-ad, ma-jast – mai-ast, o-ja – hoi-a.
mater-jal | mateeri-a, materi-aalne |
mil-jon | staadi-on |
ports-jon | sümpoosi-on |
komis-jon | vari-atsi-oon, vari-ant |
Erandlik on lühike sisseütlev: majja, ojja, tujju.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpi eesti keelt teise keelena B2
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
ü järel ei kirjutata i-d, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, müüa, müüakse, lüüa, lüüakse, hüüa, püüa, hüüe, püüe, hüüu, püüu (vt morfoloogiline põhimõte). üi erandid on laensõnad rüiu ja süit.
ü ja i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, käia, käiakse, siia, laiad, riiul, ioon, minia, preemia, keemia. Erand on tegijanime liide –ja (morfoloogilise põhimõtte järgi alati ainult –ja): müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija.
Allikas: EESTI KEELE KÄSIRAAMAT
TEST: