JUTU/kirjandi KIRJUTAMINE

2. klass > Eesti keel > 1. poolaasta

NÕUANDEID KIRJANDI KIRJUTAMISEKS

* Otsusta, millest kirjutada ja kuidas seda kõige paremini teha. Võimalikud variandid märgi üles ja vali nende hulgast enda meelest huvitavaim.

* Mõtle välja oma kirjandi tegelased, nende iseloom, käitumine, välimus, kõnemaneer jne.

* Täpsusta tegevuse aeg ja koht.

* Asu kirjutama mustandit. Pane kirja kõik mõtted (ära mõtle kirjavigade jms. peale).

* Loe kirjand ette endale ja kui võimalik, siis mõnele teisele inimesele. Jäta meelde märkused.

* Tööta tekst ümber nii, et see oleks huvitav.

* Leia sobiv pealkiri.

* Kontrolli, kas laused on korralikud (poleks üleliigseid sõnu, sõnade järjekord oleks õige).

* Vaata üle kirjandi algus ja lõpp – kas need on ikka olemas?

* Paranda õigekirjavead.

* Kirjuta tekst puhtale paberile.

* Loe kirjand veel kord üle. Kui jäid ise rahule, siis võid kirjandi hindamiseks esitada.

1

KUIDAS KIRJUTADA KIRJANDIT?

Koostas Ruth Maal

Kirjandi sissejuhatus. Algab taandreaga. Sissejuhatus peab esitama asjaolusid, mis on vajalikud teema või probleemi mõistmiseks. Selleks võib:

a) rääkida teema aktuaalsusest;

b) avada mõni mõiste, teha üldistus (nt. mis on sinu jaoks sõprus?);

c) püstitada vastupidine väide;

d) rääkida teema ajaloost.

Sisu. Peamine tekst. Argumenteeri oma mõtteid (argument on mõte, arvamus, väide). Iga argument moodustab omaette lõigu ja kõik lõigud algavad taandreaga. Lõigu enamrõhutatud lauset nimetatakse ideelauseks. need laused, mis seletavad ideelauset on tugilaused. Lõigud peavad olema mõtteliselt omavahel seotud. Kirjandi jagamisel lõikudeks pean meeles:

  • lõik on tervikliku mõtte sõnastus,
  • lõikude ideelaused moodustavad kirjandi selgroo;
  • lõigu algust tähistab taandrida;
  • lõigud peavad olema terviklikuks ühendatud.

Lõppsõna ehk kokkuvõte peab olema tihe, tabav ja kogu kirjandit ühe katuse alla viiv. Üldistab analüüsitud probleeme ja teeb järeldusi või otsuseid. Lõppsõnas võib esineda järgmisi vigu:

  • ei lõpetata käsitletud teemat;
  • lõppsõna võtab ainult kirjandis öeldu kokku ega üldista
  • probleemi;
  • esitatakse veel uusi väiteid, mis vajaksid järgnevat
  • tõestust;
  • sageli esitatakse lõppsõna asemel mingi käsitletava
  • teose sündmustiku lõpp.

VIIMISTLEMINE

LOE TÖÖ LÄBI 4 KORDA!

Toimi nii:

1) esimesel lugemisel hinda sisu (jälgi, kas ei ole kirjutatud midagi liigset ja kas kõik faktid vastavad tõele, kas kõik oluline selle teema kohta on öeldud);

2) teisel lugemisel jälgi kompositsiooni (vaata, kas kirjandil on olemas sissejuhatus ja lõppsõna, kas iga uus argument algab taandreaga, kas ühest lõigust üleminek teise on ladus ja kas põhiprobleem, mida püüdsid tõestada, on kirja pandud);

3) kolmandal lugemisel kontrolli kirjavahemärke, kokku- ja lahkukirjutamist ja seda, kas kasutad võõrsõnu õigesti;

4) paranda stiilivead. Lausete sõnastus väljendagu autori suhtumist teemasse. Väldi kordusi. HOIDU KULUNUD VÄLJENDITEST!