KÕNEKÄÄNUD JA NENDE TÄHENDUS

3. klass > Eesti keel > 2. poolaasta

Valik kõnekäände

  • Ajab kärbseid pähe
  • Hambasse puhuma
  • Jalad selga võtma
  • Jäi kahe silma vahele
  • Jänes püksis
  • Karjub nagu ratta peal
  • Karjub nagu siga aia vahel
  • Kasu lõikama
  • Keel vestil
  • Keelt peksma
  • Kellegi pilli järgi tantsima
  • Kõht lööb pilli
  • Kõrva taha panema
  • Käbi ei kuku kännust kaugele
  • Käib nagu kass ümber palava pudru
  • Laps on kodu peegel
  • Murest murtud
  • Nagu kaks tilka vett
  • Nagu kits kahe heinakuhja vahel
  • Nina pidi vedama
  • Pead kaotama
  • Pead murdma
  • Pilli ajama
  • Riputab hambad varna
  • Sulge sappa saama
  • Sõelaga vett kandma
  • Sõnu sööma
  • Süda saapasääres
  • Südant lõhestav
  • Teise turjal liugu laskma
  • Terav kirves leiab kivi
  • Tuli nagu tuld tooma
  • Tõmbab haneks
  • Valel on lühikesed jalad
  • Varvast viskama
  • Vesi ahjus
  • Viies ratas vankri all
  • Vitsad on soolas
  • Võta näpust
  • Ühe mütsi all

 

Kõnekäänd on kujundlik ütlemine, mida ei saa sõna-sõnalt võtta.

Näiteks:

vihastas – kops läks üle maksa

on väga pime – ei näe sõrmegi suhu pista

kardab – jänes on põues

 

POEB TIIVA ALLA:

POEB TIIVA ALLA

TERITAB KÕRVU:

31

KUULAB TEISTE JUTTU PEALT:

32

KUU PEALT KUKKUNUD:

33

  • ON MÕTETEGA MUJAL
  • EI TEA, MILLEST ON JUTT

34

KAOTAS PEA:

35

SATTUS SEGADUSSE,  PAANIKASSE:

36

TESTID

Kõnekäänud ja nende tähendus. Vali õiged vastused

Kõnekäänud ja nende tähendus. Vali õiged vastused. Test nr2