LÜHENDAMINE. Üldkasutatavaid lühendeid

10. klass > Eesti keel > Õppeaasta

Lühendit läheb tarvis tekstis sagedaste sõnade lühendamiseks. Nii on siinses raamatus sage sõna näiteks, mida on otstarbekas lühendada nt. Pealegi paistab ta tekstis hästi välja näiteridade alguse tähistajana. Tihti on lühendamine vältimatu ruumi säästmiseks (nt kui tabelipeas on vähe ruumi).

Lühendit on mõtet kasutada siis, kui see tõesti lühendab sõna. Lühendid nagu vrg. – veerg, veehoidl. – veehoidla, van-insener – vaneminsener ei täida oma otstarvet.

On olemas kahesuguseid lühendeid:

  1. üldkasutatavad lühendid, mida kasutavad kõik kirjutajad ja millel on arusaadavuse huvides kokkuleppeline kuju
  2. ühe konkreetse raamatu, kirjutise vm teksti tarvis kindlaksmääratavad lühendid, mille sisu avatakse kas esmakordsel esinemisel selles tekstis või nimestikus teksti järel.

Lühendid on argised ega sobi pidulikku või tippametlikku teksti. Rahvusvahelistes lepingutes näiteks kasutatakse lepingupoolte täisnimetusi, nagu Ameerika Ühendriigid ja Egiptuse Araabia Vabariik, mitte USA ja EAV. Väljakirjutamine on tihti viisakam kui lühendamine, nt au- või tänukirjas ei maksaks tiitleid lühendada.

Kirjutaja peab alati meeles pidama, et lugeja tahab tema lühenditest aru saada. Teistele kirjutamine on seetõttu teine asi kui nt endale ­konspekteeri­mine.

Üldkasutatavaid lühendeid

a – aasta

aj – ajutine

ak  arvelduskonto

apr – aprill

AS – aktsiaselts

aug – august

 – ametiühing

dets – detsember

dl – dessertlusikatäis

dots – dotsent

dr – doktor

e – ehk

E – esmaspäev

eKr – enne Kristuse sündi

EL – Euroopa Liit

e.m.a – enne meie ajaarvamist

end – endine

FIE – füüsilisest isikust ettevõtja

hr – härra

hrl – harilikult

ik – isikukood

ins – insener

IT  infotehnoloogia

j – jõgi; jagu

j.a – juures asuv

jaan – jaanuar

jj – ja järgmine, -sed

jm – ja muu(d); ja mujal

jms – ja muud sellised, ja muud seesugust

jmt – ja mitmed teised, ja mõned teised

jn – joonis

jne – ja nii edasi

jpt – ja paljud teised

jr – juunior, junior

jrk – järjekord, järjekorranumber

jsk – jaoskond

jt – ja teised

juh – juhataja

jun – juunior, junior

jv – järv

k – küla; keel; kell; kopikas

K – kolmapäev

k.a – käesoleval aastal; kaasa arvatud

kd – köide

khk – kihelkond

kk – keskkool; käskkiri

kl – klass; klaas, klaasitäis; kell

km  käibemaks; kilomeeter

knd – kandidaat

kod – kodanik

kpl – kauplus

kr – kroon

kt – kohusetäitja

kub – kubermang

kv – kvartal

 – korteriühistu

l – leht; loe; linn; laht; liiter

L – laupäev

lg – lõige

lj – linnajagu

lk – lehekülg

LK – looduskaitse all

lm – liidumaa

lo – linnaosa

lp – lugupeetud

lüh – lühend; lühemalt

m – meri; mägi; meeter

M – meestele

mag – magister

m.a.j – meie ajaarvamise järgi

min – minut

mk – maakond

mld – miljard

mln – miljon

mnt – maantee

mob – mobiiltelefon (liitsõna esiosana m-, nt m-makse)

ms – muuseas, muide

MTÜ – mittetulundusühing

n – neiu (preili)

N – neljapäev; naistele

nim – nimeline

nn – niinimetatud

nov – november

nr – number

nt – näiteks

n-ö – nii-öelda

okt – oktoober

osk – osakond

 – osaühing

p – punkt; päev

P – pühapäev

pa – poolaasta

pk – postkast

pKr – pärast Kristuse sündi

pms – peamiselt

p.o – peab olema

pr – proua

prl – preili

prof – professor

ps – poolsaar

pst – puiestee

ptk – peatükk

R – reede

raj – rajoon

rbl – rubla

RE – riigiettevõte

regnr – registreerimisnumber

rgkood – registrikood (registrisse kandmisel)

rk, rmtk – raamatukogu

rkl – riigikoguliige

rtj – raudteejaam

s – sekund; sajand; saar; sent

SA – sihtasutus

s.a – sel aastal

saj – sajand

sealh, sh – sealhulgas

sen – seenior, senior

sept – september

skp – selle kuu päeval

sl, spl – supilusikatäis

sm – seltsimees

s.o – see on

st, s.t – see tähendab

stj – saatja

surn, srn – surnud, †

 – säilitusüksus, säilik; söötühik

sünd, snd – sündinud, *

t – tund (rahv-vah süsteemis h); tonn; talu; tänav

T – teisipäev

tehn – tehnika; tehniline

tel – telefon

tk – tükk(i)

tl – teelusikatäis

tlk – tõlkija; tõlkinud

Tln – Tallinn

tn – tänav

tr – trükk

Trt – Tartu

tv, TV – televisioon

u – umbes

ukj – uue, Gregoriuse kalendri järgi

 – usaldusühing

v – või; veerg; vihik, vihk; väin; vald

v.a – välja arvatud; väga austatud

van – vananenud

VE – väikeettevõte

veebr – veebruar

vkj – vana, Juliuse kalendri järgi

vm – või muu(d)

vms – või muud sellist, või muu seesugune

vrd – võrdle

vt – vaata

õa – õppeaasta

õp – õpetaja

õpil – õpilane

ÄÜ – äriühing

ÜE – ühisettevõte

Valuutade rahvusvahelisi lühendeid

SEK – Rootsi kroon

NOK – Norra kroon

RUR – Vene rubla

USD – USA dollar

GBP – Suurbritannia naelsterling (Inglise nael)

 

NB!

Euroopa Liidu rahaühik on euro, mille tähis on . Kolmetäheline lühend EUR kuulub ainult rahvusvahelisse ärisse ja pangandusse.

 

Allikas: LÜHENDAMINE