ArtiklidEesti keel6. klass

Otsekõne

Otsekõne annab rääkija kõneluse edasi sõna-sõnalt.

Otsekõne pannakse jutumärkidesse.

Otsekõne juurde kuulub saatelause. Saatelause annab teavet selle kohta, kes räägib. Saatelause võib asuda otsekõne ees, järel või keskel.

1

Kui saatelause ise on küsilause või hüüdlause, pannakse sellele osutav küsimärk või hüüumärk lause lõppu. Seejuures otsekõne küsi- või hüüumärk säilib, punkt aga kustub.

2

TEST:

Otsekõne. Otsusta, kumb lause on veatult kirjutatud.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile

3.90 €
8. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia

2.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile

3.90 €
5. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile

3.90 €
4. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine

3.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Silbitamine algklassidele

2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Häälikute pikkused

2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile

3.90 €
7. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile

3.90 €
9. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine

2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel

I ja J-i õigekiri

2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Õpi eesti keelt teise keelena B2

6.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia

3.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel

Otsekõne. Kas kirjavahemärgid on õigesti või valesti?

 

Näited:

Valesti kirjutatud Õigesti kirjutatud
Ema hüüdis: „tulge tuppa!“ Ema hüüdis: „Tulge tuppa!“
“Peep virises „Mulle see supp ei maitse.“ Peep virises: „Mulle see supp ei maitse.“
Tiina küsis: „Kes käis eile kinos“? Tiina küsis: „Kes käis eile kinos?“
„Õppisin eile kaks tundi“ ütles Andrus. „Õppisin eile kaks tundi,“ ütles Andrus.
„Tee ruttu!“ kiirustas vanaisa vanaema! „Tee ruttu!“ kiirustas vanaisa vanaema.
„Miks sa midagi ei vasta?“ tahtis Karl teada? „Miks sa midagi ei vasta?“ tahtis Karl teada.
Miks sa minult kogu aeg küsid: „Kas ma olen haige“? Miks sa minult kogu aeg küsid: „Kas ma olen haige?“?
Kas ma olen sulle kunagi öelnud: „Küll sa oled rumal!“ Kas ma olen sulle kunagi öelnud: „Küll sa oled rumal!“?
Kalev teatas: „ma lähen nüüd koju.” Kalev teatas: „Ma lähen nüüd koju.”
„Kas me oleme õiges kohas?” Tahtsid uustulnukad teada. „Kas me oleme õiges kohas?” tahtsid uustulnukad teada.
Hanna hüüdis: Jookse kiiresti! Hanna hüüdis: „Jookse kiiresti!“
„Läheme nüüd koju,“ Ütles tädi Julia. „Läheme nüüd koju,“ ütles tädi Julia.
„Mine kööki,” ütles isa, „Ja too mulle juua!” „Mine kööki,” ütles isa, „ja too mulle juua!”
„Kas oled kindel,” küsisid sõbrad Madiselt, „et sul abi pole vaja”? „Kas oled kindel,” küsisid sõbrad Madiselt, „et sul abi pole vaja?”
Meelis päris: Kas eilset filmi nägite? Meelis päris: „Kas eilset filmi nägite?“
„Sel jutul pole mingit mõtet,“ teatas Raivo Greetele! „Sel jutul pole mingit mõtet,“ teatas Raivo Greetele.
„Ja kuhu sina kiirustad?“ tahtis Kalle teada? „Ja kuhu sina kiirustad?“ tahtis Kalle teada.
„Kui me oleksime asjad enne hoolega läbi mõelnud, ei oleks nii kehvasti läinud,“ Tuli Hans oma tagantjärele tarkusega välja. „Kui me oleksime asjad enne hoolega läbi mõelnud, ei oleks nii kehvasti läinud,“ tuli Hans oma tagantjärele tarkusega välja.
„Astuge  edasi,” ütles ema,  ja tundke end nagu kodus!” „Astuge  edasi,” ütles ema,  „ja tundke end nagu kodus!”
„Mina siin lauas küll ei söö!” Teatas Juku resoluutselt. „Mina siin lauas küll ei söö!” teatas Juku resoluutselt.
Õpetaja alustas tundi: „klass, joondu!” Õpetaja alustas tundi: „Klass, joondu!”
„Ärge minge!” hüüdis treener pahaselt! „Ärge minge!” hüüdis treener pahaselt.
„Mida sa teed,“ küsis Mihkel, kes oli juba väga kärsitu. „Mida sa teed?“ küsis Mihkel, kes oli juba väga kärsitu.
„Ma oleksin õnnelik,“ sõnas õpetaja, „Kui sa lubaksid ka minul veidi rääkida.“ „Ma oleksin õnnelik,“ sõnas õpetaja, „kui sa lubaksid ka minul veidi rääkida.“
„Sa tegid mulle haiget!“ kuulis ta kedagi kaeblevat! „Sa tegid mulle haiget!“ kuulis ta kedagi kaeblevat.
Seejärel kuulis ta röögatust: „Anna nüüd jalgadele valu, väikemees!“! Seejärel kuulis ta röögatust: „Anna nüüd jalgadele valu, väikemees!“
„Päris imelik,“ teatas Juku sõbrale, „Siin koolis läheb mul päris hästi.“ „Päris imelik,“ teatas Juku sõbrale, „siin koolis läheb mul päris hästi.“
„Too mett ja moosi!“ Hüüdis karupoeg Puhh. „Too mett ja moosi!“ hüüdis karupoeg Puhh.
„Kelleks te tahate suurena saada?“ uuris õpetaja lastelt? „Kelleks te tahate suurena saada?“ uuris õpetaja lastelt.
Poisid hõikasid: „Toomas, too pall?“ Poisid hõikasid: „Toomas, too pall!“
Appi! hüüdis seeneline karu nähes. „Appi!“ hüüdis seeneline karu nähes.
“Liisa küsis: „Kas ma saan sind aidata, vanaema?“? Liisa küsis: „Kas ma saan sind aidata, vanaema?“

 

See artikkel on retsenseerimata.