Eesti keel ei ole tänapäeval samasugune kui sada või isegi viiskümmend aastat tagasi. Keel on pidevas muutuses, sest uute asjade ja mõistete nimetamiseks vajame uusi sõnu.
Kõige rohkem tuleb eesti keelde uusi sõnu teistest keeltest.
Paljud võõrkeeltest laenatud sõnad on meie keeles sedavõrd kodunenud, et neis ei ole säilinud ühtegi võõrale keelele iseloomulikku joont.. Selliseid sõnu nimetatakse laensõnadeks.
LAENSÕNADE NÄITED:
| soome laenud | vene laenud | saksa laenud | läti laenud | inglise laenud |
| hetk | tatar | aabits | kauss | räppima |
| raev | tõlk | kurk | kõuts | logima |
| reibas | kobras | sahtel | pastel | fliis |
| tehas | ranits | kartul | kuut | muffin |
| matk | kapsas | number | laabuma | hitt |
| ehe | kiisu | kleepima | lääts | veeb |
Neid laensõnu, milles on võõrapärased tunnused säilinud, nimetatakse võõrsõnadeks.
Võõrsõnade tunnused on järgmised:
- b, d, g sõna alguses – bariton, dressid, garderoob
- võõrsõnatähed f, š, z, ž – alfabeet, šokolaad, zoopark, garaaž
- o esimesest silbist kaugemal – su-mo, ka-kao, pos-til-jon
- pikad täishäälikud esimesest silbist kaugemal – ka-ri-ka-tuur, mas-ke-raad, ma-neež
- rõhk esimesest silbist kaugemal – sar-dell, po-eet, reak-tiiv
Ülesanded:
Sõnade laenamine. Leia võõrsõnad
Sõnade laenamine. Leia sõnadest võõrsõna tunnused
Autor: Ilme Mõttus
