Sulghäälikute õigekiri

Sulghäälikud ehk klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud ja esinevad nii sõna algul, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse järgi kirjutada, mõnikord ei vasta hääldusele ka sõna sees olev sulghäälik.

Sulghäälik sõna algul

Põlistes eesti sõnades ja laensõnades kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses võib olla g, b, d. Sõna alguse b, d, g häälduses ei kajastu: võõrsõnade alguse g,b,d hääldatakse nagu omasõnade k,p,t. Sulghäälikust sõltub tähendus, nt gaas – kaas, baas – paas, doos – toos jt

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Sulghäälik sõna sees

Sõna sees kirjutatakse sulghäälik vormiprintsiibist lähtudes. Oluline on jälgida, kas klusiil satub helilise või helitu hääliku naabrusesse.

Tavaliselt kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p ,t (nt lahke, kopsik, peatselt) ja heliliste järele g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi).

Sama põhireegel kehtib ka liite -ki, -gi kirjutamisel:

helitu hääliku järel – ki – haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski;
helilise järel –gi – kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi.

Sõna sees asuvat sulghäälikut ei saa kirjutada ainult häälduse järgi, kui muutevormides lisandub tunnuse või liitena helitu häälik, hääldub tüve g, b, d tugevalt (k-, p-, t-na), aga kirjapildis säilib tüve algkuju (vt tabel).

g, b, d helitu hääliku kõrval

Liite ees	Muutevormides	Võõrsõnades
jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, tulebki, sulgki, vangki jt	sead/ma – seadsin, sead/ke, üleaed/ne – üleaed/sed, kodakond/ne – kodakond/sete, mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt, selgroog/ne – selgroog/se, jõud – jõud/sa, jõud/salt jt.AGA tüve algkuju ei säili astmevahelduse korral: *rg : rk* – ärgas:ärksa, ergas:erksa, tõrges: tõrksa; *lb: lp* – hõlbus:hõlpsa.	asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, gangster