Sulghäälikute õigekiri
Sulghäälikud ehk klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud ja esinevad nii sõna algul, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse järgi kirjutada, mõnikord ei vasta hääldusele ka sõna sees olev sulghäälik.
|
Sulghäälik sõna algul
Põlistes eesti sõnades ja laensõnades kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses võib olla g, b, d. Sõna alguse b, d, g häälduses ei kajastu: võõrsõnade alguse g,b,d hääldatakse nagu omasõnade k,p,t. Sulghäälikust sõltub tähendus, nt gaas – kaas, baas – paas, doos – toos jt
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Harjuta eesti keelt A2-B1
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
I ja J-i õigekiri
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Häälikute pikkused
Täis- ja kaashäälikuühend
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Sulghäälik sõna sees
Sõna sees kirjutatakse sulghäälik vormiprintsiibist lähtudes. Oluline on jälgida, kas klusiil satub helilise või helitu hääliku naabrusesse.
Tavaliselt kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p ,t (nt lahke, kopsik, peatselt) ja heliliste järele g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi).
|
Sama põhireegel kehtib ka liite -ki, -gi kirjutamisel:
- helitu hääliku järel – ki – haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski;
- helilise järel –gi – kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi.
Sõna sees asuvat sulghäälikut ei saa kirjutada ainult häälduse järgi, kui muutevormides lisandub tunnuse või liitena helitu häälik, hääldub tüve g, b, d tugevalt (k-, p-, t-na), aga kirjapildis säilib tüve algkuju (vt tabel).
g, b, d helitu hääliku kõrval
Liite ees | Muutevormides | Võõrsõnades |
---|---|---|
jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, tulebki, sulgki, vangki jt | sead/ma – seadsin, sead/ke, üleaed/ne – üleaed/sed, kodakond/ne – kodakond/sete, mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt, selgroog/ne – selgroog/se, jõud – jõud/sa, jõud/salt jt.AGA tüve algkuju ei säili astmevahelduse korral:
rg : rk – ärgas:ärksa, ergas:erksa, tõrges: tõrksa; lb: lp – hõlbus:hõlpsa. |
asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, gangster |
Erand. g,b,d kirjutatakse helitu hääliku kõrvale sõna algkuju säilitamiseks (kärb/es – kärb/sed) ja võõrsõnades. |
TEST:
Sulghäälikute õigekiri, liite -ki ja -gi kirjutami. Vali õige variant
Koostanud Erika Rummel
Allikas: Sulghäälik sõna algul