SULUTA KAASHÄÄLIKU PIKKUS
Eesti keele häälikud jagunevad:
– täishäälikud (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü)
– kaashäälikud jagunevad omakorda:
– sulghäälikud (K, P, T, G, B, D)
– suluta kaashäälikud (H, J, L, M, N, R, V, S, C, F, Š, Z, Ž, X, Y)
Helilisuse järgi jagatakse häälikud:
– helilised häälikud (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, L, M, N, R, V, J)
– helitud häälikud (K, P, T, G, B, D, F, H, S, Š, Z, Ž)
Lühikese suluta kaashääliku (l, m, n, r, s, h, v, j) kirjutame ühe tähega. Pika ja ülipika kahe tähega.
Näiteks:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Häälikute pikkused
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Harjuta eesti keelt A2-B1
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
I ja J-i õigekiri
Täis- ja kaashäälikuühend
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Enesekontrolliks: