Üksikhääliku õigekiri

7. klass > Eesti keel > Õppeaasta

helilised häälikud on täishäälikud ja osad kaashäälikud (j, l, m, n, r, v)

helitud häälikud – ülejäänud kaashäälikud (sulghäälikud ja f, h, s, š, z, ž)

  • helitu kõrvale k, p, t (-ki)

 

See reegel ei kehti

  • liitsõna puhul (raudtee)
  • liite ees (jalgsi)
  • sama sõna eri vormides (kärbse, leidsin)
  • võõrsõna puhul (absoluutne)

 

Erandid: ärksa, tõrksa, erksa

  • helilise kõrvale g, b, d (-gi)

 

Kahekordse täishääliku/diftongi järele kirjutatakse ühekordne k, p, t (koopad)

Mitmesilbiliste sõnade lõppu kirjutatakse k, p, t

  • kui viimane silp pole pearõhuline – k,p,t (taburet)
  • kui viimane silp on pearõhuline – kk,pp,tt (omlett)

 

H kirjutamine sõna alguses sõltub traditsioonist.

Sõna sees

  • ’i’ asub silbi lõpus (mai-as)
  • j’ asub silbi alguses (ma-jas)

 

‘Ü’ ja ’i’ järel ei kirjutata ‘j’ tavaliselt, aga see reegel ei kehti tegijanimede ja liitsõnade puhul,

 

Allikas: Üksikhääliku ja Häälikuühendi Õigekiri