NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist
ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine 10 piires
Funktsioonide graafikud
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Hariliku murru kordamine
Liitmine 20 piires
Peastarvutamine eelkoolile
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Algebralised murrud
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Kirjalik lahutamine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Funktsioonid ja nende graafikud
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Numbrilised seosed
Geomeetria
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Peastarvutamine I kooliastmele
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Kirjalik liitmine
Lahutamine 20 piires
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised ja
ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta.
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!