NATURAALARVULISE ASTENDAJAGA ASTE
Arvu iseendaga järjestikust korrutamist nimetatakse astendamiseks.
Arvu a avaldisest nimetatakse astme aluseks ehk astendatavaks, arvu n selles avaldises nimetatakse astendajaks ja avaldist
ennast nimetatakse astmeks.
Võrdsetest teguritest koosneva korrutise kirjutamist astmena ja ka selle astme arvutamist nimetatakse astendamiseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonide graafikud
Liitmine 10 piires
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Kell ja kellaaeg
Geomeetria
Numbrilised seosed
Lahutamine 20 piires
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Peastarvutamine I kooliastmele
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
xy-koordinaatsüsteem
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Ratsionaalavaldised
Algebralised murrud
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Kirjalik liitmine
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Iga arv astmes 1 on võrdne arvu endaga. Valem:
Iga arv astmes 0 on võrdne arvuga 1. Valem:
Negatiivse arvu astendamise puhul tuleb see arv kirjutada sulgude vahele.
Avaldised ja
ei tähenda sugugi ühte ja sama arvu.
Ka harilik murd peab olema sulgudes:
Kui avaldises esineb lisaks astendamisele veel teisigi tehteid ja tehete järjekord pole määratud sulgudega, siis tuleb kõigepealt astendada.
Seejärel korrutamine ja jagamine ning liitmine ja lahutamine paremalt vasakule.
N: Arvuta.
Astenda:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!