Nimisõna  tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis?

Tüüpiliste nimisõnade kõrval on ka tähenduslikult teiseseid nimi­sõnu, mis väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu).

Tähenduse alusel eristatakse mitmeid vastandlikke nimisõnade lii­ke. Tähistatava üldisuse või individuaalsuse järgi jagunevad nimi­sõnad üld– ja pärisnimedeks.

Üldnimed märgivad liiki, nt

• linn,
• maa,
• tüdruk,
• ajakiri,
• koer.

Pärisnimed märgivad üht individuaalset asja, nt

• Tartu,
• Prantsusmaa,
• Mari,
• Keel ja Kirjandus,
• Pontu.

Nimisõnu jagatakse ka loendatavateks ja loendamatuteks.

Loen­datavad on nimisõnad, mis märgivad asju vm, mida põhimõtteliselt saab loendada, nt

• pliiats,
• täht,
• jalg,
• meeter.

Loendamatud nimisõnad mär­givad nähtusi vm, mis põhimõtteliselt pole loendatavad, nagu

• vesi,
• õhk,
• inimkond,
• kurjus,
• olevik,
• ilu.

Nimisõnad võivad täita ka teistele sõnaliikidele iseloomulikke süntak­tilisi funktsioone:

• esineda määrsõna kombel määrusena, nt Tüdrukud kuulasid laupäeval muusikat (nagu Tüdrukud kuulasid eile muusikat),
• omadussõna kombel täiendina, nt poisi raamat(nagu hea raamat),
• ning öeldistäitena, nt Joosep on üliõpilane (nagu Joosep on imelik).

Allikas: Nimisõnad

TESTID:

Vali sõnad, mis on nimisõnad

Nimisõna. Kas sõna ON nimisõna või EI OLE nimisõna?