Vanasõna on üks rahvaluule žanre; lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus. Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, argikogemuse üldistus, mille tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja õpetlikkus.

Vanasõna on võrreldes rahvalaulu või -jutuga lühike. Kõige sagedasemad on Eestis 4–8-sõnalised vanasõnad. Leidub ka üle 50-sõnalisi vanasõnu.

Eesti vanasõnade edetabeli eesotsas seisavad järgmised vanasõnad:

“Kelle jalg tatsub, selle suu matsub” ja “Kes koera saba kergitab, kui koer ise”;

“Kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg”;

“Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu”;

“Pill tuleb pika ilu peale”;

“Käbi ei kuku kännust kaugele” ja “Suur tükk ajab suu lõhki”

“Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea”

Teisi Eesti vanasõnu:

• Käbi ei kuku kännust kaugele.
• Julge pealehakkamine on pool võitu.
• Igaüks on oma õnne sepp.
• Keelatud vili on magus.
• Tervis on parem kui rikkus.
• Kus suitsu, seal tuld.
• Silm on hinge peegel.
• Silm on südame aken.
• Laisal päev pikk.
• Kuri keel on teravam kui nuga.
• Tühi kõht on kõige parem kokk.
• Suvel tee saani, talvel valmista vankrit.
• Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal.
• Kingitud hobuse suhu ei vaadata.
• Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
• Aus nimi on enam kui raha.
• Ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata.
• Pool vaest isata, üsna vaene emata.
• Kõik, mis teed, tee hästi.
• Kes tööd teeb, see rõõmu näeb.
• Sõpra tuntakse hädas.
• Homseks hoia leiba, aga mitte tööd!
• Töö kardab tegijat.
• Argpüks kardab ka oma varju.
• Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga.
• Hirmul on suured silmad.
• Õpi palju, näe palju, ära palju pajata.
• Söö, mis küps, aga räägi, mis tõsi.
• Põllu nägu näitab põllumehe tegu.
• Sile kass, teravad küüned.
• Kus puid raiutakse, seal langevad laastud.
• Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab.
• Kuidas metsa hõikad, nii see sulle vastu kajab.

TEST

Vanasõnad. Vali õige lõpp

VANASÕNAD

Vanasõnad on kuldsed sõnad: