h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, häälduses see ei kajastu.

Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt.

On sõnapaare, kus h eristab tähendust: haar – aar, haare – aare, hagu – agu, hai – ai, hais – ais, ood – hood.

• hala (nutt) – ala (piirkond)
• (kurb) hale – ale
• (puu)halg – alg (algus)
• (härmatis)hall – all (koht)
• (värv) hallikas – allikas (läte)
• (tee) haru – aru  (mõistus)
• (võlu) hurm – urm (veri)
• (hoog) hoos – oos(vallseljak)
• (lõnga) harutama – arutama (küsimust)
• (üksik) harv – arv  (number)
• hea – ea (iga)
• hei – ei
• (vise) heit – eit
• higi – igi(-vana)
• hiilid – iilid (tuulehood)
• hind – ind (vaimustus)
• hirv – irv (irvitus, pilge)
• hoiatus – oiatus (oigamine)
• (hoidmine) hoid – oid  (arusaamine)
• (hoidmine) hoie – oie (oigamine)
• (lõhn) hõng – õng (kalapüügivahend)
• hädal – ädal (niitmise järel kasvanud noor rohi)

Sõna keskel olev h kirjutatakse häälikupikkuse põhireegli järgi: lühike häälik ühe (näit. ahi ) ja pikk ning ülipikk kahe tähega, s.t. kirjapildis pole vahet, kas (selle) tsehhi või (seda) tsehhi ( samuti almanahhid:almanahhe jt).

TEST:

H-tähe õigekiri. Vali õige sõna

Koostanud Erika Rummel

Allikas: h õigekiri