Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad. Sageli on homonüümid erinevast sõnaliigist sõnad.

Sõna samakujulised taga on õieti kolm võimalust:

1. sama hääldus- ja kirjakuju, nt tint ‘kala’ ja tint ‘kirjutusvedelik’,
2. sama häälduskuju,
3. sama kirjakuju.

Sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnu (b) nimetatakse homofoonideks, nt baar ja paar, hais ja ais, hale ja ale, meiereisja meie reis, koolibrid ja koolipriid (lapsed).

Sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu (c) nimetatakse homograafideks, nt tulp (tulba) ja palataliseeritud tulp (tulbi), nutt(nutu) ja palataliseeritud nutt (nuti), looma (sõna loom II-välteline omastav) ja looma (sõna loom III-välteline osastav ja verbi luua ma-tegevusnimi).

Homonüümne tähendab ‘samakujuline, aga eritähenduslik’, nt puur ‘linnu või looma elupaik’ ja puur ‘puurimisriist’ on homonüümsed sõnad, nimetav (see) puu ja omastav (selle) puu on homonüümsed vormid.

Homonüümia on samakujulisus, aga eritähenduslikkus, homonüümidevaheline suhe, nt sõnade aas ‘silmus’ ja aas ‘rohumaa’ vahel valitseb homonüümia.

Homonüümika märgib: a) homonüüme käsitlevat leksikoloogia osa, b) ühe keele homonüümide kogumit, nt eesti keele homonüümika.

Näiteid homonüümide kohta:

TEE

1. Tee seda kohe! (Tegusõna, vorm sõnast TEGEMA))
2. Panin tee tõmbama. (Nimisõna, jook)
3. Tee viis läbi metsa. (Nimisõna, rada)

POE

1. Poe läbi aiaaugu! (Tegusõna, vorm sõnast PUGEMA)
2. Pühade eel pani kaupmees poe varakult kinni. (Nimisõna, vorm sõnast POOD)

Allikas: Homonüümid

Homonüüm – mis see on?