NIMISÕNAD

Nimisõna tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis?

Tüüpiliste nimisõnade kõrval on ka tähenduslikult teiseseid nimisõnu, mis väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu).

Tähenduse alusel eristatakse mitmeid vastandlikke nimisõnade liike. Tähistatava üldisuse või individuaalsuse järgi jagunevad nimisõnad üld– ja pärisnimedeks.

Üldnimed märgivad liiki, nt

linn,
maa,
tüdruk,
ajakiri,
koer.

Pärisnimed märgivad üht individuaalset asja, nt

Tartu,
Prantsusmaa,
Mari,
Keel ja Kirjandus,
Pontu.

Nimisõnu jagatakse ka loendatavateks ja loendamatuteks.

Loendatavad on nimisõnad, mis märgivad asju vm, mida põhimõtteliselt saab loendada, nt

pliiats,
täht,
jalg,
meeter.

Loendamatud nimisõnad märgivad nähtusi vm, mis põhimõtteliselt pole loendatavad, nagu

vesi,
õhk,
inimkond,
kurjus,
olevik,
ilu.

Nimisõnad võivad täita ka teistele sõnaliikidele iseloomulikke süntaktilisi funktsioone:

esineda määrsõna kombel määrusena, nt Tüdrukud kuulasid laupäeval muusikat (nagu Tüdrukud kuulasid eile muusikat),
omadussõna kombel täiendina, nt poisi raamat(nagu hea raamat),
ning öeldistäitena, nt Joosep on üliõpilane (nagu Joosep on imelik).